Suvel rikastavad kohalikud noored Pärnu peatänavat elava muusikaga, esitades lugusid nii Eesti kui välismaa klassikast folkmuusikani.
Kohalikud muusikud tulevad suveks tänavale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik muusikud – Laur Juhan Luuk, Rauno Pella, Karel Tohv, Jaagup Luuk, Kalle Pilli ja Lee Taul – on õppinud Pärnu muusikakoolis ja aastaid seotud musitseerimisega. Samuti on nad kõik õppimas või äsja lõpetanud Sütevaka humanitaargümnaasiumi.
Kalle Pilli ja Lee Taul alustasid pillimänguga tänavatel paar-kolm aastat tagasi, et taskuraha teenida. Mõlemad kuuluvad ansamblisse Nuumen ja viljelevad akustilist jazz- ning folkmuusikat. Kalle tegutseb kitarristina ka ansamblis Kognito.
Tänavatel musitseerivad nad enamjaolt kahekesi, sest bändil on tihtipeale raskusi kokkusaamisega. Lee mängib viiulit ja laulab, Kalle pädevuses on kitarri tinistada.
Noortest tänavamuusikutest on nad Pärnus aktiivseimad, astudes kahekesi kolm korda nädalas üles Rüütli tänaval ja vahel rannapromenaadil.
„Rüütli tänava Liiwi poe esise oleme valinud seetõttu, et seal käib enim rahvast, rannas bikiinide vahel üldjuhul raha kaasas ei kanta,” selgitas Lee asukohavalikut.
„Eestlased ei ole erinevalt turistidest kitsid, sest Pärnu tänavapilt ei ole nii kirev kui välismaal,” oli duo, kel peale Eesti linnades musitseerimise kogemusi Turu, Berliini, Pariisi ja Amsterdamiga, ühel meelel.
Üksmeelel ei ole aga pärnakad ja tartlased. Ligi tunniajase setiga Pärnus keskmiselt paarsada krooni näkku teenivad noored saavad Tartu vanalinnas sama aja ja vaevaga poole paremini tasustatud. Duo peab põhjuseks seda, et Tartus ei ole nad kohanud teisi tänavamuusikuid ja seal on niisugune ettevõtmine haruldasem.
„Samuti teenib hästi ajal, mil linnades on festivalid,” oli aastaid Viljandi folkmuusika festivali ajal musitseerinud Lee veendunud, kes oli vaimustuses Pärnu hansapäevadestki.
“Et linn oli paksult rahvast täis, otsustasime peale ettenähtud kontserdi Nuumeniga musitseerida hiljem tänaval, kus saime isegi paremini tasustatud, kui seda tegid hansapäevade korraldajad.” Nuumen teenis hansapäevade ajal 45minutilise etteastega tänaval 350 krooni, mis läks viie liikme vahel jagamisele.
Tänavamuusikuna võõrsile
Kalle ja Lee käisid möödunud suvel Soomes Turus, kuhu nad läksid väikese eelarvega, kuid kindla eesmärgiga astuda tihedalt tänaval üles, et ära elada. Tasutud said nad lausa nii hästi, et peale söögi ja joogi õnnestus esinedes teenitu eest osta tagasitulekuks laevapiletid ja isegi sünnipäevakink sõbrannale.
Möödunud suvi oli mõlemal tihe: Kalle käis Helena Keskkülaga Amsterdamis ja Lee Cathy Sommeriga Berliinis. Kummagi kaaslase näol oli tegemist viiulimängijatest kooliõdedega. Lee jõudis laulmist õppiva sõbranna Maris Aljastega ka Pariisi.
„Nagu Soomeski tutvusime Berliinis kohalike muusikutega, kes tutvustasid meile esinemisteks soodsaid paiku,” meenutas Lee sõbralikke sakslasi, kellega kohapeal ühiskontserte anti. Tutvumine saksa muusikutega kulmineerus stuudios, kus mängitu lindi peale jäädvustati.
Tunduvalt raskemini kulges Leel Pariisis musitseerimine, sest pillid jäeti koju ja üles astuti turistiderohketel tänavatel vaid laulmisega, mis müra sees eriti kaugele ei kostnud.
Tänavamuusikuna on ka Kallel raskusi olnud. „Amsterdamis ajasid kohalikud restoranipidajad meid iga 15 minuti tagant minema, sest me olevat nende kliente eemale peletanud,” iseloomustas Kalle kidakeelselt esinemisi, mis meeldivat muljet ei jätnud.
Paljudel Amsterdami tänavatel on tänavaartistidel ülesastumised keelatud ja selleks ettenähtud kohad kubisevad esinejatest.
Vaatamata raskustele, on duo rõõmsameelne, sest söögi-joogiraha suudeti välismaal kokku saada ja elevusega meenutavad nad korda, kui üks lätlanna neile sada latti andis. Saanud on nad kommi, õlut ning šampanjatki. Sel suvel loodavad nad ette võtta kuni kolmenädalase reisi Euroopa linnadesse, et eesti pärimusmuusika piiri taha jõuaks.
Saavad hakkama iga looga
Pariisi klassikalist laulmist õppima minna plaaniv tenor Laur Juhan Luuk alustas tänaval musitseerimist sel suvel klassivend Rauno Pellaga, kes astub sügisest Eesti muusikaakadeemiasse. Mõlemad kuuluvad punkansamb-lisse Lahingvombat, kus Juhan laulab ja Rauno trummi mängib.
Rauno on rütmi põristanud üle poole oma elust ja lööb kümnete väiksemate projektidega kaasa bändides Mushy ja Kognito.
Muusikuna sündinud Rauno ja Juhan moodustavad duo nimega PJ Boyz, mis astub täna õhtul üles Pärnu jahtklubis. Rauno mängib PJ Boyzis kitarri ja Juhan laulab. Hiljuti andsid nad tunniajase kontserdi Jazz Cafés.
Nagu pea kõikidel Pärnu tänavamuusikutel, on nende meeliskoht Rüütli tänav, kuhu igapäevaseks kujunenud bändiproovide ja kontsertide vahel jõuda püütakse. Kahekesi esitavad nad lugusid Urmas Alenderi, Justamendi, Ivo Linna, Tõnis Mäe, Dream Theat-re’i, John Mayeri ja paljude teiste repertuaarist, lisades paar venekeelset lugugi.
„Oskuste taha ei jää asi kunagi, kui mingi lugu meeldib, ei lähe mul akordide õppimisega kaua aega,” on Rauno õigustatult enesekindel, sest uute lugude selgeks õppimine on ta igapäevane hobi ja sellega saab ta muretult hakkama isegi nooti lugemata.
Tänaval üles astumist naudivad mõlemad noormehed täiel rinnal, tehes esinemispäeval kuni kolm poolteisetunnist akustilist etteastet. Nemadki teenivad kumbki tunni jooksul keskmiselt 200 krooni.
„Kõige heldemad on noored emad lastega ja soovilugude küsijad,” tähendas Juhan ja tunnustas viisakasse distantsi istuma sättivaid kuulajaid, keda jagub igaks etteasteks.
PJ Boyzi on tänavalt kutsutud erapidudele, kuhu nad meeleldi lähevad. „Ainult kutsuge, ja me tuleme,” julgustas ootusärevuses duo häbelikumaid inimesi.
„Ühel erapeol paluti meil laulu saatel sisenedes igale naisele lill kinkida,” rääkis Juhan, kes jäi meeldiva seltskonnaga rahule.
„Kord tuli tänaval meie juurde soomlane, kes tellis sooviloona Valgre „Saaremaa valsi” ja andis seepeale sada krooni,” meenutas Rauno üht vähestest lahketest soomlastest.
Noormehed rõõmustavad ulmesummasid küsimata iga esinemiskutse üle, kuid võtavad meeleldi vastu kõik hüved, mida pakutakse.
Vahetundidel tänavale pilli mängima
Muusikakooli lõpetanud Karel Tohv ja Juhani noorem vend Jaagup Luuk, kes mängib kitarri bändis Alloy Indefinite, sätivad end samuti iga nädal Rüütli tänavale, esitades laule seinast seina.
„Et teeme seda eelkõige lõbu pärast, mängime kõike eesti estraadiklassikast, aga süldimuusikaga ennast piinama ei hakka,” selgitas Jaagup, kes tänaval laulab ja kitarri mängib. Karelgi laulab ja mängib ühtlasi viiulit.
Alles sel kevadel vahetundide ajal tänaval musitseerimist alustanud Karel ja Jaagup on jõudnud esineda juba pea 20 korda.
Vahetunni jooksul teenisid mõlemad 60 krooni kanti, poolteise- kuni kahetunnise etteastega antakse neile suvel keskmiselt 75-125 krooni. Neidki on paar korda kutsutud maakohtadesse grillipidudele ja noormehed julgustavad kõiki möödujaid ligi astuma telefoninumbreid küsima.
„Esinedes möödub meil aeg kiirelt ja meeldivalt, aga vahel hakkab natuke häbi, kui viis minutit otsitakse ühte münti. Siis tekib kerjamise tunne,” meenutas Jaagup kitsimaid möödujaid, keda Pärnus tema hinnangul jätkub. Meelt noormehed siiski ei heida, sest esinemistahet jagub paariks-kolmeks korraks nädalas ja huvitavaid juhtumeid tuleb aeg-ajalt samuti ette.
“Kord tuli üks mees, kes tahtis kihlatule romantikat pakkuda ja paarikesele tähendusliku loo saatel meist mööda jalutada. Samuti on kohalikud poemüüjad ja juuksurid meid kiitmas käinud ning palunud, et me teinekordki tuleksime,” kirjeldas Jaagup.
Et Rüütli tänava Liiwi poe esine on tänavamuusikute seas populaarne koht, näitab juba see, et Jaagup oli ükskord sunnitud asotsiaalile „veepudeli” raha andma, et ta pingil istekoha loovutaks.