Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2014/09/22/3371105t1hed77.jpg)
Pärnu uuenenud arengukava sai taas linnavalitsuse nägu, ametnikud praakisid välja kõik avalikul arutelul tehtud ettepanekud, mis neile ei sobinud.
“Mittetoetamise kriteeriumiks oli asjaolu, et ettepanek peaks aitama kaasa arengukava eesmärkide täitmisele,” ütles abilinnapea Romek Kosenkranius. Diskussiooni, kas kõik kõrvale heidetud soovid tõesti linna eesmärkidega ei sobi, volikogu istungil isegi ei tekkinud: 23 rahvaesindajat oli linnavalitsuse seisukohtade poolt, vastu polnud keegi ja kaks jäi erapooletuks.
Arengukava avalikul arutelul tegi 22 inimest 102 ettepanekut. Pärnu Postimees kirjeldab osa soove, mis linnavalitsusele ja volikogu liikmetele ei sobinud. Kuivõrd need linna arengule kaasa poleks aidanud, jäägu igaühe enda otsustada.
Eelarvelised vahendid puuduvad
Anne-Ruth Laine tahtis, et arengukavas oleks kirjas “Säilitada Pärnus ajalooline naisterand.” Keegi ametnikest leidis, et ettepanekut võiks toetada osaliselt. “Linna (mitte linnavalitsuse – T. R.) seisukoht on, et naisterand jääb, ent seda ei ole tarvis arengukavas eraldi välja tuua.“
Jüri Koger soovis, et korrastataks Raja tänava pikenduselt tee randa. “Mitte toetada. Sealt ei ole läbipääsu planeeritud,” teatas anonüümne linnaametnik ja selgitas, et Natura ala kasutusele võtmiseks peaks seda vastavalt hooldama. “Kui linnalehmade projekti kaudu saame ala sobivalt hooldatud, võib tulevikus kõne alla tulla lisaradade loomine,” lisas ta.
Veel tahtis Koger, et korrastataks Männiku ja Merimetsa tee vaheline linnapark ja rajataks sinna kõnnitee. “Mitte toetada. Eelarvelised vahendid puuduvad,” kõlas otsus, mille vastu ükski volikogu liige ei protestinud.
Sulev Alajõe tegi ettepaneku, et arengukavas fikseeritaks linna algatus kohapealsete kõrghariduse õppekavade laiendamiseks. “Kõrghariduse andmine Pärnu linnas toimub olemasolevate kõrgkoolide baasil. Pärnu linnavalitsus on avatud koostööks eri kõrgkoolidega, kuid ei saa olla kohapealsete kõrghariduse õppekavade suunamise algataja,” teatas linnavalitsuse tundmatu esindaja.
Priit Sutt soovis, et asumiseltsidele hakataks maksma tegevustoetust 1200 eurot iga ühingu kohta kuus. “Mitte toetada. Eelarvelised vahendid puuduvad,” leidis linnaametnik.
Sutt tahtis, et arengukavasse kirjutataks Pärnu linna eesmärk tõsta lasteaednike palk õpetajate palgaga samale palgaastmele. “Toetada osaliselt. Lasteaednike palku korrigeeritakse vastavalt eelarvelistele vahenditele,” sõnastas anonüümne ametnik linnavalitsuse seisukoha, millest hiljem sai volikogu seisukoht.
Teeme vastavalt vajadusele
Sutt soovis, et Vana-Pärnusse, Ülejõele ja Räämale pandaks rohkem prügikaste, sest bussipeatuste prügikastidest ei piisa. Linnavalitsuse esindaja leidis, et arengukavasse pole seda mõtet panna, sest prügikaste lisatakse igal aastal vastavalt vajadusele.
Sutt tegi ettepaneku, et järgmisel aastal projekteeritaks Pärnus avalike alaliste tualettide võrk ja ehitataks need 2016. aastal. “Mitte toetada,” otsustas ametnik oma seisukohti kuidagi põhjendamata.
Suti ettepaneku kohta ehitada 2015. aastal Noorteparki ja Männiparki avalik tualett leidis linnavalitsuse esindaja, et need pole nii olulised, et väljakäike linna arengukavas kajastada. “Otsus tehakse 2015. aasta eelarve plaanimise raames,” teatas ta.
Koos linna arengukavaga uuendas volikogu hariduse arengukava. Selle avalikul arutelul tegid Kerli Kull, Terje Pulk, Karoliina Ild, Riina Timberg, Sheila Mets ja Tiia Mets ettepaneku jätta Ülejõe gümnaasium gümnaasiumina alles.
“Nii oma asukoha kui ruumide poolest on äsjaremonditud koolimaja gümnaasiumiks sobivaim kool Pärnus. Ülejõe, Vana-Pärnu ja Rääma lapsed on väärt kodukoha lähedal asuvat gümnaasiumi ja lubamatu on Ülejõe gümnaasiumi kaotamine,” selgitasid kuus pärnakat.
Abilinnapea Jane Metsa sõnul linnavalitsus ettepanekut ei toetanud, sest see oleks tähendanud kogu protsessi tagasipööramist. Selle aasta jaanuaris otsustas volikogu linna munitsipaalkoolid ümber korraldada ja Ülejõe gümnaasium põhikooliks muuta, otsus lähtus 2012. aasta lõpus volikogus kinnitatud hariduse arengukavast.
Kohalike valimiste eel lubasid Keskerakond ja IRLi saadik Priit Sutt seista Ülejõe gümnaasiumi säilitamise eest. Nüüd Keskerakond kooli eest võitlusesse ei asunud. Ainsana hääletas eelnõu vastu Sutt, kel erakonna toetust Ülejõe gümnaasiumi säilitamiseks pole, sotsiaaldemokraat Valter Parve jäi erapooletuks.