Pärnus hakkab veetaset mõõtma kaks seirejaama

Praegu on ilmamõõdikud kinnitatud sadama kontori räästa külge. Foto: Urmas Luik

Kevadel Pärnu sadamas laiendustööde tõttu rivist läinud sadama ilmajaama asemel hakkab nüüd sadamast ilmaandmeid edastama kaks seirejaama.

Sellest nädalast saab Pärnu sadamast edastatud ilmaandmeid reaalajas näha Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi veebilehelt, veetaseme andmeid näeb samas umbes kuu aja pärast. Samuti alustas oma seirejaama paigaldamist Pärnu sadama kai äärde Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut, nende teatatud andmed jõuavad augusti lõpus (EMHI) veebilehele .

EMHI hakkab oma veebiküljel näitama reaalajas veetaset ja temperatuuri, õhutemperatuuri, tuule kiirust ja suunda.

Keerulisemad on omandisuhted Ambeon OÜ rajatava seirejaamaga: maa peal asuvad mõõteriistad on firmal endal, veetasemega seotud mõõtmisi rahastab aga TTÜ meresüsteemide instituut.

Ambeon sai Pärnu sadamale kuulunud vanad mõõteriistad tasuta endale ja muretses nende asemele uued, mis praegu on paigaldatud sadama kontori külge. Samal ajal taotletakse luba paigaldada need tuletorni külge. See peaks tagama eelkõige senisest täpsemad tuuleandmed.

Veetaseme mõõtmise loodab Ambeon joonde saada kuu jooksul ja seda projekti rahastab meresüsteemide instituut, mille üks 12st Eestis asuvast mõõtmispunktist Pärnu sadamas asuv seirejaam on.

„Praegu on puhkuste aeg ja mõistetavalt ei liigu asjaajamine eriti kiiresti, kuid kuu aja pärast peaksime süsteemi tööle saama,“ rääkis Ambeon OÜ juhatuse liige ja meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts.

Jaama andmebaas asub nüüdsest meresüsteemide instituudi serveris, kuhu jõuavad muudegi Eesti mõõtejaamade andmed. „Ühtset andmebaasi on parem hallata ja andmeid töödelda,“ märkis Kõuts. Sinna on suunatud ka sadama ilmajaama eelmine veeb ilm.transcom.ee.

Kõutsi sõnutsi on sadamas asuvas ilmajaamas kavas peale merevee taseme mõõtma hakata lainetust. „Veetaseme ja lainetuse koosmõju arvestamine on terves maailmas uudne lahendus,“ ütles Kõuts. Nagu varem hakatakse süsteemi töölehakkamisel taas arvutama meretaseme võimalikku tõusu, mille etteteadmine Pärnu kontekstis on ülioluline.

„2005. aasta jaanuaritormi järel kurdeti Pärnus, et majaseinalt on näha, et veetase oli kolm meetrit, aga teie mõõtsite ainult 2.75. Siin oligi tegemist lainetuse efektiga,“ selgitas Kõuts. Praegu käivad arutelud, kuidas lainetuse ja veetaseme koosmõju veebilehel edastada, et see kõigile arusaadav oleks.

Samuti peavad ilmajaama arendajad plaani paigaldada Pärnus mõõteriistad muuli otsa. „Siin tekivad aga talvel probleemid jääga, mis võivad andureid paigast nihutada ja lõhkuda. Õiged lahendused tuleb alles leida,“ nentis Kõuts.

Pärnus kui Läänemere üleujutusohtlikemas piirkonnas veetaseme mõõtmine ja nende andmete internetis igaühele kättesaadavaks tegemise tähtsus peaks Kõutsi sõnutsi olema nüüdseks kõigile selge. „Esimese, 2000. aastal Pärnus paigaldatud seirejaama ja selle internetis edastatud andmete kohta võis kuulda nurinat, et liiga kallis. Pärast 2005. aasta jaanuritormi on see enda vajalikkust ise tõestanud,“ märkis Kõuts.