:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
/nginx/o/2010/10/26/455430t1h3fd8.jpg)
Nädal tagasi lõppes jutt Nicolas Sarkozy, Angela Merkeli ja Dmitri Medvedevi kohtumisega Prantsusmaal Deauville’is. Sai meenutatud, et uue poliittroika loojad Boriss Jeltsin, Jacques Chirac ja Helmut Kohl alustasid kevadel 1998 Läti sisekriisi arutamisega ja avaldasid lõpuks muret kõigi kolme Balti riigi pärast.
Võib kindel olla, et Baltimaade asju arutati muude probleemide kõrval ka aastail 2003, 2004, mis olid NATO ja Euroopa Liiduga ühinemise eelsed kohtumised (EL aktseptis vene vähemuse ”kaitsmise”), ja 2005 kohe kindlasti, sest siis istusid Chirac, Gerhard Schröder ja Vladimir Putin koos Kaliningradis.
Äsjase kohtumise dokument lubab esmalt tõsta G8 ja G20 ehk suurriikide tähtsust (oli rabav küll, kui kohalik teletäht kuulutas, et see kolmik ei tegutse üle väikeriikide pea), järgneb tuttav jutt Lähis-Idast ja Iraanist. Järelikult on need praegu maailmapoliitika põhiprobleemid.
Edasine tekst sisaldab kinnitusi, et OSCE tippkohtumine 56 riigi liidri osavõtul toimub; et enne seda, 19. novembril osaleb Medvedev NATO tippkohtumisel; et lääs on valmis kaasa lööma Kremli pakutud ”Partnerluses moderniseerimiseks” (Moskva saab läänelt abi oma majanduse reorganiseerimiseks); et 7. detsembril Venemaa-ELi tippkohtumisel arutatakse edasisi samme, kehtestamaks viisavabadus Venemaa kodanikele ”ELi plaani alusel”. Viimasena mainitu ongi oluline, sest teadu esitas Moskvagi oma viisavabaduse plaani. Silma torkab veel see, et ühisavalduses ei mainita Venemaa (Medvedevi) plaani Euroopa uue julgeolekuarhitektuuri suhtes, küll toetatakse Vene-Saksa kavatsust luua Venemaa-ELi ühised välispoliitika- ja julgeolekukomiteed.
Sarkozy ennustas pressikonverentsil, et ELi-Venemaa ühine majandusruum tekib koguni 10-15 aasta pärast. Lubada võib paljutki. Avalduse lõpus mainitakse jälle Transnistria ”venivat konflikti”. Juba suvel sai kirjutatud, et Medvedevi-Merkeli juunikuisel kohtumisel olla arutatud tehingut, et Moskva toob ära oma väed Transnistriast ja saab vastutasuks viisavabaduse ELiga. Sealtpeale on see seos alati olnud ajakirjanike küsimuste objekt, ent vastused olid seekord enam kui laveerivad.
Samal ajal tõotab Deauville’i kohtumisel käsitletu põnevust detsembri esimestel päevadel Astanas, kus pärast 11aastast vaheaega tuleb OSCE tippkohtumine. Eelmine kord, novembris 1999 Istanbulis oli kuum teema Vene sõjabaaside väljaviimine Moldovast ja Gruusiast.
Vahemärkusena tasub lisada, et Moskval oli baas ka Armeenias, kus neli nädalat enne Istanbuli tippkohtumist toimus ootamatu veresaun parlamendis: tapeti selle esimees, peaminister, kaks asepeaministrit ja veel viis isikut. Armeenia võimude ametliku versiooni kohaselt oli tegu kamba kurjategijate kätetööga, kuid pärast võimuvahetust süvenes Armeenia sõltuvus Venemaast. Seda kinnitas mainitud sõjabaasi rendilepingu ootamatu pikendamine selle aasta suvel. Ehk siis, kui OSCE kokkusaamine oli otsustatud.
Istanbulis kohal olnud Jeltsin lubas vägede väljaviimist Georgiast 2002. ja Moldovast 2003. aastaks. Need lubadused jäidki lubadusteks ja viisid esimesel juhul sõjani 2008. aastal. OSCE aga jätkas poolvarjus, sest järgmise kohtumise dokument teeb alati kokkuvõtteid varasemate otsuste täitmisest. Kuna Georgia ja Moldova tuletasid Moskvale meelde tema kohustusi, tuli sealt alati eelnõule veto ja selle kinnitamiseks polnud mõtet presidente kokku võtta. Nii töötaski OSCE kümme aastat vaid välisministritega.
Nüüd suutis Kasahstani president Nursultan Nazarbajev saavutada vähemalt kõigi tippjuhtide nõusoleku kokku tulla. Kas see tagab küllaldase arvu kaalukaid otsuseid, on mõistagi teadmata. Arvata, et keegi peab maha rahustama Mihhail Saakašvili, ent mida lubades?
Moldovas tulevad erakorralised valimised 28. novembril ehk tulemused on ilmselt teada, kuid kinnitamata. Kui selgelt võidab praegune valitsus, on tal moraalne õigus korrata Astanas oma nõuet – Vene väed välja, kuid kas see mingisse dokumenti pannakse, on lahtine. Küll saavad valimistulemust ja Moldova saatust kommenteerida kõik maailma tipud. Huvitav seegi.