Pärnus on väga digiteadlikud õpetajad ja õpilased

Nutiseadmed.

FOTO: Ants Liigus

Euroopas toimub 10.-18. oktoobrini programmeerimisnädal. Eestis on selle tähistamiseks kokku üle 80 ürituse ja suur osa neist toimub just Pärnus ja Pärnumaal.

Kaasatud on Vanalinna ja Ülejõe põhikool, Mai kool, Jõõpre, Audru ja Paikuse põhikool, Sütevaka humanitaargümnaasium, Koidula riigigümnaasium, Sindi ja Kilingi-Nõmme põhikool ja võib-olla jõuab nädala lõpuks veel mõni kool ühineda.

Programmeerimisnädalal omandatud uusi oskusi saavad Pärnumaa õpilased ja õpetajad rakendada kohe hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) õpilastööde konkursil „Maailmariik Eesti“, mille maakondlik voor toimub 5. detsembril Pärnu Mai koolis.

Ainuüksi programmeerimisnädalal on Pärnumaa õpilased ja õpetajad õppinud eri keeltes ja keskkondades programmeerimist (Code, Scratch, HTMLjaCSS, Python jm), mis aitab kaasa IKT võimaluste targale kasutamisele koolitöös. Seda, et Pärnus on väga digiteadlikud õpetajad ja õpilased, näitas eelminegi aasta: HITSA õpilastööde konkurssidel „Tuleviku õpperuum 2050“ ja „Lahe asi“ osales Pärnust sadakond õpilast. Mai kooli võistkond sai konkursitöö „Kakuke ja matemaatika“ eest arvutianimatsiooni kategoorias kolmanda koha.

Seekord on aega valmistuda 10. novembrini, just siis peavad koolid esitama võistlustööd HITSA õpilaskonkursi maakondlikesse eelvoorudesse. Algav koolivaheaeg on hea aeg teadmisi kinnistada, luua meeskonnad, kellega koos alustatud tööd võistlusvormi viia. „Konkursiga ärgitame õpilasi leidma ja arendama ideid, kuidas Eesti võiks teiste riikide seas rohkem silma paista,“ põhjendas HITSA õpilastööde konkursi üks korraldajatest Inga Kõue teemavalikut „Maailmariik Eesti“ ja selle seotust Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga.

Õpilastööde konkursile on oodatud 5–20aastased lapsed ja noored. Konkursile saab esitada arvuti ja nutivahenditega loodud töid kaheksas kategoorias: animatsioonid, arvutimängud, mobiiliäpid, 3D-tehnoloogiaga tehtud tööd, arvutiga loodud muusikapalad, programmeeritava tikkimismasinaga loodud käsitööesemed, videofilmid ja digitaalsed õppematerjalid. „Kindlasti ei eelda me, et konkursil osalejad on programmeerimises profid, üks eesmärke on just õpilasi programmeerimisega tuttavaks teha,“ lisas Kõue.

Pärnu Vanalinna põhikooli haridustehnoloogi, Pärnu koolide digipöörde eestvedaja Diana Veskimägi kogemus kinnitab, et programmeerimine võib tasa ja targu tõesti meeldima hakata. „Oluline on, et õpetajad mõistaksid programmeerimise sisulist väärtust – see ei ole lihtsalt üks moodne sõna, vaid valdkond, mille kaudu saab arendada õpilastes loogilist mõtlemist, probleemilahenduse oskust, inglise keelt. Otsustasime alustada sellest sügisest tasapisi programmeerimisega Code keskkonna abil esimestes klassides. Seejärel proovis Code’iga programmeerimist matemaatikatunnis ka meie 4.b klass koos õpetajaga. Nähes, kuidas õpilased justkui iseenesest õpivad selgeks kraadid ja nurgad, arendavad inglise keelt ja lahendavad loogikaülesandeid, tuli mõte, et võiksime Code’i võimalusi tutvustada kõikidele klassiõpetajatele.“

Kui palju laekub tänavu Pärnu koolidest just programmeerimisega seotud võistlustöid, ei oska ennustada. Seda ei näita ka maakondlik eelvoor, mis ei ole hindamise ja edasipääsemise otsustamise koht, vaid võimalus saada ekspertidelt tagasisidet ning enne töö lõplikku esitamist seda täiendada ja parandada.

„Kindlasti ootame 5. detsembril Mai kooli Pärnu maakondlikku vooru publikut: sõpru, sugulasi, klassikaaslasi vaatama ja kaasa elama. Sellega innustame ja julgustame ka teisi õpilasi projektides osalema ja ise midagi valmis tegema. Tahame maakondlikus voorus pakkuda peale konkursitööde esitluse publikule võimaluse midagi proovida, näiteks robootikakomplekte,“ selgitas Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpetaja, Pärnu maakondliku eelvooru korraldaja Väino Tuisk. „Konkursil osalemine annab enesekindlust midagi suuremat ette võtta, kogemuse rühmas töötada, probleemidele lahendusi otsida, raskusi ületada jne.“

HITSA õpilastööde konkursi „Maailmariik Eesti“ tööde esitamise lõpptähtaeg on 29. veebruar 2016.

Tagasi üles