Eile kohtusid Pärnumaal Päriveres Eesti hobusekasvatajate seltsi Tori hobuse haruseltsi juhatus ja tõukomisjoni liikmed üle Eesti, et arutada Tori hobuse arenguperspektiive.
Päriveres tutvustati Tori hobuse uusi aretusnõudeid
Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevdirektori Krista Sepa sõnade järgi oli koosolek tarvilik eeskätt seetõttu, et seniajani on seoses Tori hobusega tõusnud mitmeid probleeme, tihti ei aduta täpselt, mis ja kuidas just selle hobusetõu aretus käib.
“Näitasimegi, et meie jaoks on üks Tori hobune oma põlvnemise ja kogu sugupuuga, nüüd on aeg otsustamiseks. Meil on vanem ja raskem Tori hobusetüüp. Olemas on ka ratsaspordialadele rohkem sobiv aretus. Arutelu toimuski teemadel, kuidas hobust kasvatada, teiseks räägiti uutest nõuetest Tori hobuse aretusprogrammile aastateks 2011-2020, mis läheb kinnitamisele veterinaar- ja toiduametis,” rääkis Sepp.
Hobusekasvatajate seltsi tegevdirektor kurtis, et programmide kirjutamine võtab palju aega, seda enam, et alates tulevast aastast peavad aretusprogrammid olema koostatud uute nõuete järgi. “Varem pidime muutma tulevaks perioodiks ainult kahte asja: täkkude tunnustamist ja kohustust osaleda jõudluskatsetel ning teiseks eri programmivalikut märadele ehk küsimust, millist teise tõu täkku tohib Tori hobusega paaritada, nii et säiliksid tõutunnused. Nüüd on aretusprogrammis paaride valik uus asi. Programmide kirjutamine, kogu tehniline pool on muutunud.”
Sepal oli siiski hea meel, et koosolekul ei tegeldud ainult kuiva aruteluga bürokraatia teemadel. “Juhatus ja tõukomisjon analüüsisid 2010. aastal jõudluskatsetel esitatud sugutäkke. Tori hobuste säilitusprogrammi tunnustati täkud Hamadeus, aretaja Hillar Kald ja President, aretaja Liis Ira. Peale selle uudistati Pärivere hobusekasvanduse noori hobuseid, kes pälvisid osalejatelt kiidusõnu,” rõõmustas Sepp.