Pakendite pesemine on kaheldav tegu

Mõnel on harjumus tühja pakendit pesta, mõni ei tee seda kunagi.

FOTO: Mailiis Ollino

Keskkonnateadlikes inimestes, kes tahaksid endast võimalikult väikest ökojalajälge jätta, tekitab kahtlusi küsimus, mida tähendab pakendi sorteerimisjuhendis puhta pakendi nõue.

Sotsiaalmeediaski võib leida arutelusid selle üle, kas toidupakendeid peaks pesema ja kas on mõistlik kulutada vett ja energiat nende pesemiseks.

Maaja elas mõnda aega Rootsis ja harjus seal kõikvõimalikke toidupakendeid hoolikalt pesema, sest seda nõudis temalt korteriperenaine. Nüüd, tagasi Eestis, vaidleb ta vahel tuttavatega, kes seda tegevust tarbetuks või suisa loodusele kahjulikuks peavad.

Maaja on seda meelt, et näiteks kohupiima kilepakendi pesemine võtab aega ja nõuab palju vett ning tundub seega ebaotstarbekas. Ent plasttopsi puhastamine on tunduvalt lihtsam.

Samuti järgib ta nõuannet, et rasvaseid toiduaineid sisaldanud kilekottide puhastamisel pole mõtet. Aga kui pakend on tugevamast plastist, tuleks see loputada ja panna puhaste pakendite sekka.

Kõige vähem energiat ja vett kulub siis, kui puhastada pakendid vahetult pärast kasutamist. Mõistlikuks peab Maaja soovitust laotada pakendid nõudepesumasinasse pealmiseks kihiks, kui sinna jääb ruumi. Sellisel juhul ei kulu ühtegi lisaliitrit vett.

Pakendite pesemise poolt räägib väide, et räpased pakendid määrivad konteinerisse paigutatud puhtad pakendid. Puhta pakendi taaskasutusvõimalused on suuremad, sest määrdunud topsid-pakid üldjuhul põletatakse, puhtaid kasutatakse uute asjade valmistamisel toorainena.

Kortermajas elav pärnakas, kes oma nime lehes avaldada ei soovinud, ütles, et peseb järjekindlalt nii plast- kui tetrapakendeid ja isegi konservikarpe. “Seda ju nõutakse, et need peaksid olema puhtad,” põhjendab ta oma harjumust, ehkki nõustub, et omajagu kahtlema paneb selle juures puhta vee kasutuse mõttekus.

Mõistlikult puhas pakend

Aivo Kangus MTÜ Eesti Pakendiringlusest ütles, et 2020. aastaks peab Eestis olema 50 protsenti olmejäätmeid taaskasutatavast materjalist. “Taaskasutamise vajadus suureneb, jäätmete põletamine enam ei sobi,” lausus ta.

Kanguse sõnade järgi pole pakendit vaja enne konteinerisse viskamist spetsiaalselt puhastada, aga pakend peaks olema mõistlikult puhas. “Kuna see läbib tööstusliku pesemise, pole vaja kodus raisata sooja vett, et seda pesta,” põhjendas ta.

OÜ Paikre juhataja Kristo Rossman ütles, et pakendite pesemise juures on määravaks otstarbekus. “Eestis pole riigi tasemel otstarbekuse kriteerium defineeritud ja seetõttu levivadki eri arvamused,” ütles ta.

Rossman kinnitas, et Eesti eesmärk on suurendada jäätmematerjalide ringlusse saatmist, et pakendeid kasutataks toormaterjalina mingi uue materjali või toote valmistamisel.

Rossmani arvates peaks esmane eesmärk olema neid pakendeid olmejäätmetest eraldi koguda. “Mida puhtamal kujul saab pakendi ringlusesse suunata, seda odavam on selle ümbertöötamine,” rääkis ta. “Ümbertöötamise juurde kuulub pakendite tööstuslik puhastus, mida niikuinii tehakse, sest olukorda, kus kõik pakendid oleksid juba kokkukogumisel puhtad, pole võimalik saavutada.” See pole ka vajalik, sest siis peaksid kõik inimesed pesema pakendeid ühe standardi järgi.

Rossman juhtis tähelepanu asjaolule, et pakendite pesust rääkimisel jäetakse arvestamata nende pesemise keskkonnamõju ja ressursside koormamine. Pesuks kulutatakse puhast joogivett ja pesukeemiat, mis läheb kanalisatsiooni ja sealt edasi puhastussüsteemi. “Seega pakendi pesemisel silmas peetava hea eesmärgi idee võib kaasa tuua hoopis suurema kahju keskkonnale,” hoiatas ta.

Seadus pesemist ei nõua

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Marika Siht on öelnud, et pakendiseaduses ei ole sätestatud nõuet pakendijäätmeid puhtaks pesta. “Üldine põhimõte on, et pakend peab olema tootest tühjendatud,” ütles ta.

Rossman lisas, et ta ei leidnud pakendi- ja jäätmeseadusest informatsiooni, mis sätestaks pakendi puhtuseastet.

Pärnu linnavolikogu jäätmehoolduseeskirjas “Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine” on öeldud, et üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Need ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

“Just räpase pakendi hais on üks põhjus, miks neid peaks pesema,” arvas Maaja.

“Paikre jaoks on oluline, et pakend oleks tühi ja mitte väga määrdunud,” ütles Rossman. “Kuna pakendid võivad kodudes ja jäätmejaamades seista pikka aega, on otsesest suuremast jäätmest vabade pakenditega tagatud parem hügieenilisus. Pakendit pesuvahendiga pesta ei ole mõistlik.”

Tagasi üles