Mäletan hästi, et lapsepõlves kutsuti mind üht vaatepilti uudistama – parajalt pontsakas siilimamma vudis puuriida alt võpsiku poole, peatus aeg-ajalt murulapil ja pööras ninaotsa mitmesse ilmakaarde. Ettevaatus ja sihikindlus polnud põhjuseta. Ema sabas tatsus kolm imetillukest siilipõnni.
Tellijale
Okkalisele biotõrjevahendile meeldib banaangi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See oli mu esimene kokkupuude siilidega, kelle eluolust mul veel mingit aimu ei olnud. Nüüd olen nii palju targem, et tean meie pisikeses Eestis elavat lausa kahte liiki siile. Too, keda mina lapsepõlves Pärnumaal kohtasin, on harilik siil (Erinaceus europaeus), kes on levinud üle kogu Eesti, erandiks väiksemad saared.