Pärnu vana prügimäe uus elu. Kompressorid hakkavad aastakümnetega kogunenud linnaprügist gaasi välja imema.
Prügimäest saab elektrijaam
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
4. veebruar 2011, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus Savi tänaval asuva Paikre sortimisjaama õuele on kerkinud konteinermajad, kus käivitati kompressorid, mis aastakümneid sinna kogutud linnaprügist imevad ulatusliku kogumistorustiku kaudu prügilagaasi, millest toota soojust ja elektrit.
OÜ Paikre juhataja Teet Kursi sõnutsi on sellega lõppemas 15 aastat tagasi Pärnu linnavalitsuse, Paikuse vallavalitsuse, maavalitsuse ja kohaliku keskkonnaameti ühise tööna algatatud piirkondlik jäätmekäitluse nüüdisajastamine.
“Kui juunis toimub Pärnu vana prügila katmise ametlik vastuvõtmine, võib öelda, et meie 1996. aastal alustatud Pärnu vana prügimäe keskkonnareostusele on ametlikult punkt pandud,” märkis Kurs.
Kuigi plaane peeti Pärnu jäätmekäitluse keskkonnakahjutuks muutmiseks juba 1996. aastal, langes mõtte elluviimine viimasele seitsmele aastale. Tähtsündmus oli Paikre prügila avamine 2006. aastal Paikuse vallas Põlendmaal, samal aastal hakkas täismahus tööle Paikre Pärnus Savi tänaval asuv vanapaberi ja pakendijäätmete sortimisliin.
Tegu oli siiski katsetusega
Samasugune tähtsus Pärnu piirkonna jäätmekäitluse ajakohastamisel on Kursi sõnade kohaselt Rääma raba servale kunagi rajatud vana prügimäe utiliseerimine. Selleks kaeti mägi mullu kinni, et sealt tõusev gaas ei saastaks õhku. Samal ajal rajati mäekehasse ulatuslik torustik, mis kogub mäes bioloogilisel lagunemisel eralduvat biogaasi. Just sellest metaanisegusest gaasist toodetaksegi põletamisel elektrit ja eralduvat soojust saab kasutada hoonete kütmiseks.
Esialgu käivitati kompressorid vaid prooviks ja kogutud gaas suunati avariipõletisse. Elektrit ega soojust veel ei toodeta.
“Katseperioodi ja seadmete häälestamise aja oleme määranud küllalt pika, mistõttu ma ei luba praegu biogaasi kogumise ja energiatootmise ettenähtud korras käivitamist enne sügist,” rääkis Kurs.
“Tõenäoliselt käivitub tootmisprotsess siiski varem, kuid me anname sügisesse lükatud lubadusega endale aega kõikvõimalikud viperused siluda ja seadmetel küllalt pika katseaja läbida,” lisas Kurs.
Kuigi Paikre vast valminud soojuse ja energia koostootmisjaam mahub kahte konteinermajja, on tegu kõrgtehnoloogiaga, mille aju on tootmisprotsessi suunav ja kontrolliv arvuti. Näiteks on koostootmisjaama arvuti võimeline saatma sõnumi inimeste mobiiltelefonidesse, kui jaamas on tekkinud avarii või on biogaasi metaani ja hapniku vahekord muutunud plahvatusohtlikuks. Samal ajal seiskab arvuti kohe gaasi imavad kompressorid ning tootmine peatub.
15 aastat
Koostootmisjaama seadmed paigaldas OÜ Doranova Baltic, mille juhatuse liige Margus Nõlvak juhtis katsekäivitamist.
“Analoogilisi koostootmisjaamu töötab Eestis juba mitu, Pärnu oma pole suurim, kuid suudab toota märkimisväärsel määral energiat,” ütles Nõlvak. “Toodetud elekter suunatakse üleriigilisse jaotusvõrku.”
Mõistagi katab koostootmisjaam enda ja Paikre sortimisjaama elektri- ja soojavajaduse, ülejäävat soojust jagub arvestuste järgi lähinaabritelegi.
Kursi sõnutsi jätkub Pärnu vanal prügimäel tekkivat biogaasi koostootmisjaama tarbeks umbes 15 aastaks. Siis on sinna kuhjatud prügi ennast ammendanud ja taaskasutusprotsess lõppenud.
Umbes niisama palju aega, kui kulub Pärnu prügimäe utiliseerimiseks, täidetakse veel Paikre Põlendmaa prügilat, misjärel sedagi ootab samalaadne protsess.