Alaealiste kuritegevus on kümne aastaga vähenenud kolm korda

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Jako Salla.

FOTO: Justiitsministeerium

Mullu registreeriti Eestis 1428 alaealiste toime pandud kuritegu, neist Pärnumaal 90. Võrreldes läinud aastaga on selliste kuritegude arv kolm korda kahanenud, kuid Eestis leidub tuhandeid noori, kes panevad toime õigusrikkumisi ja kelle puhul tuleks kriminaalkarjääri süvenemist süsteemselt ja ajakohaste meetmetega ennetada.

Politsei.

FOTO: Lennart Rikk / Postimees

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Jako Salla sõnade kohaselt on alaealiste kuritegevuse vähenemise põhjusi mitu.

"Ühelt poolt noorte arvu vähenemine, mis juba iseenesest mõjutab statistikat. Ka meie lastekaitse ja tugisüsteemid koolides on tugevnenud ja meil on rohkem ressursse noortega tegelda," selgitas Salla.

"Teisalt mõjutab märgatavalt muutunud keskkond. Noored veedavad üha enam aega nutiseadmetes ja vähem käiakse väljas. Selle arvelt on vähenenud rikkumiste arv õues, kuid kasvanud jällegi rikkumised küberruumis."

Oluline on reageerida tegelikule probleemile

Salla hinnangul tuleb noorte õigusrikkumistele regeerimisel puhul silmas pidada, et enamikul juhtudel on seadusrikkumised noorukieas juhuslikud ja väljendavad puberteediea mässumeelsust.

"Suur osa kuritegudest tegelikult ei jätku ja neist kasvatakse välja. Sellistel juhtudel ei ole ülereageerimine mõistlik, vaid isegi riskantne. Küll on meil ikkagi sadu noori, kelle probleemid on väga keerulised ja kelle puhul on tähtis ennetada probleemide eskaleerumist," rõhutas Salla. "Eriti oluline on reageerida probleemile, mis on käitumiseni viinud."

Mainitud eesmärgi täitmiseks on 2015. aastast kõige probleemsemad alaealised justiitsministeeriumi huviorbiidis seoses mitmedimensioonilise sekkumisprogrammiga MDFT (multidimensional family therapy), mis on mõeldud raskete õigusrikkumistega (sealhulgas uimastite tarvitamine, koolist kõrvalehoidmine, kuritegevus) noorte ja nende perede abistamiseks.

Keskenduda tuleb peresuhetele

MDFT terapeudi Pille Küti sõnutsi on MDFT teaduspõhine ja nüüdisaegne pereteraapia, mis pakub alternatiivi kinnistele noorteasutustele ja lühiajalisele sekkumisele.

"Teraapia eripära seisneb võrgustikupõhises lähenemises, kuivõrd kaasame nõustamisse nii noore kui tema pere, aga ka näiteks õpetaja või muu tugiisiku. Usume, et toimivad peresuhted on parim ravim laste ja noorte probleemidega tegelemiseks," avaldas Kütt.

"Meie kogemusel kutsub MDFT esile püsivamaid muudatusi kui individuaalne lähenemine. Programm kestab kuni pool aastat ja on väga personaalne. MDFT meeskondadel on nüüdseks Eestis täitunud täpselt aasta ja on hea meel tõdeda, et selle aja jooksul on teraapias osalenud inimeste toimetulek märgatavalt paranenud ja katkestamisprotsent on väga madal," sõnas Kütt.

MDFT sekkumisprogramm on mõeldud 11–19aastastele lastele ja noortele, kel esineb probleeme seaduskuulelikkusega ja on oht sattuda kuritegude tõttu vanglasse või erikooli. Eestis tegutseb 18 psühholoogi ja sotsiaaltöötaja taustaga kogenud MDFT-terapeuti. Programmi on läbinud üle 100 pere ja töös on üle 90 juhtumi.

Tagasi üles