Riigitee ajab külameestel kopsu üle maksa

Külameeste Ove Variku (vasakul) ja Viljar Kalbuse jutu järgi ei tule halvas seisus kruuskattega riigiteed pidi siia kiirabi-, politsei- ega päästeauto, aga maainimestelgi on Eesti Vabariigi kodanikena õigus turvaliselt elada, nad maksavad riigile makse ja tahavad toimivat regionaalpoliitikat.

FOTO: Mailiis Ollino

Massust edasi Tori peale läheb riigitee number 19272, mis on sedavõrd halvas seisus, et ajab kohalikul talupidajal ja leiutajal kopsu üle maksa. Räägi nii kõrgel ja kaugel, kui ulatad, tulemust ehk sõidetavat teed pole lootagi.

“Kui iga päev siit välja ei käi, siis üle päeva ikka. Ja kui siin esimese käiguga roomad, kulub kütust rohkem ja masin laguneb. Kui juba 30 sisse saad, oled kõva tegija,” selgitab loomakasvatustalu peremees Viljar Kalbus, kelle majapidamine jääb teeotsast nelja kilomeetri kaugusele.

Sõnadetagi selge: veidi külmunud kruuskattesse on sulailmaga sõidetud 10–15 sentimeetri sügavused roopad.

FOTO: Mailiis Ollino

“Eile hommikul oli auto täiesti puhas, käisin korra Tallinnas ja nüüd on ta selline,” viitab leiutaja Ove Varik oma neljarattalisele, mis meenutab porikäkki. “Ja siis on politsei tee peal ja küsib, miks number puhas pole.”

Varik elab Kalbusest Tori poole ja selle võrra tuleb tal pikemalt autoga mudamaadlust teha.

Ma olen teadlane, minu juures käivad teadlased igalt poolt üle maailma ja selline maantee loob ju Eesti riigi imago. Ove Varik

“Tee oli külmunud, siis saadetakse höövel peale seda külmunud teed kraapima. No on aru peas!” pahutseb Kalbus, kelle arvates on säärane teehoole, nagu 6. märtsil tehti, töö narrimine.

“Olen suhelnud majandusministeeriumi ja maanteeametiga. Pärast viimast helistamist läkski siin hirmsaks kraapimiseks, aga esimene metsamasin, mis siit läbi sõidab, muudab meie liiklemise nulliks,” rehmab Varik käega.

Massu–Tori tee otsas on kaheksa tonni massipiirangu märk lisatahvliga “Välja arvatud sõiduk maanteeameti loal”. Samasugune märk on Rakvere–Pärnu maanteelt Tori peale pöörava tee otsas. Külameeste jutust järeldub, et need märgid on butafooria, tarbetu ilutsev lisand, millest võib mööda vaadata.

Massu–Tori tee otsas on massipiirangu märk, millest kohalike jutu järgi kinni ei peeta.

FOTO: Mailiis Ollino

“Massipiirangu märgiga on omaette nali: nii kui alla nulli läheb, tõmmatakse sellele kott pähe. Olen seda maha kiskunud, aga nad võtsid selle märgi sealt igaks juhuks üldse ära,” seletab Varik, kuidas metsavedu lödise talvega tegelikult käib.

Teeseaduse järgi tohib omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust kitsendada, kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada.

Maanteeamet väljastas 3. märtsil pressiteate, mille kohaselt oli maanteeamet kehtestanud riigiteede edasiste kahjustuste ärahoidmiseks massipiirangud 2415 kilomeetril. Piirangud seatakse eelkõige väiksematel riigiteedel, kust ei anna vett ära juhtida ja kus tee kandevõime ei kannata raskeveokite koormust. “Seda teed remonditi viimati 2010. aastal, siis nad kaevasid kraave,” meenutab Kalbus.

“Paberite järgi jooksis korralik remont, aga ega see tee kvaliteet targemaks saanud ja kui sulaks läheb, on siin paras mülgas, siia veeti peale mingit savisegu,” nendib Varik. “Kuulge, me elame Euroopa Liidus, aga teed on hullemad kui Nõukogude Liidu ajal. Olen siinkandis üles kasvanud, sellepärast teangi.”

Maanteeameti vastusest selgub, et kruusakihi keskmine paksus teel oli kümme sentimeetrit, millest ei piisanud vajaliku kalde ja tasasuse tagamiseks. Sellepärast veetigi tee profileerimiseks juurde kruusamaterjali, mille vastavuse kooskõlastas maanteeamet nõuetest lähtudes.

Eelmisel aastal tellis maanteeamet Lääne regiooni hooldevaldkonna juhi Hannes Vaidla jutu järgi kõnealusel riigiteel remondi kilomeetritel 0,378–3,458 ja 4,626–15,77 ehk veidi üle 12 kilomeetri pikkuses. Remondi ajal paigaldati ja vahetati truubid, tee kandevõime tugevdamiseks ehitati killustikalus ja selle peale veeti purustatud kruusa. Teed hooldab AS Eesti Teed, mis peab tagama Massust Torisse viiva riigitee vastavuse seisundinõuetele.

“Kui auto rattaid vaadata, on need sopaga, neid tuleb aeg-ajalt ära võtta, pesta seestpoolt,” viitab Kalbus oma neljarattalisele, mis koduni jõudmise vaevad peab üle elama. Tihedamalt on vaja vahetada piduriklotse, pukse ja muid masinaosi, see annab tunda rahakotis. “Kas Eesti riigis keegi vastutab ka millegi eest? Kas 101 riigikogu liiget vastutavad millegi eest? Kütuseaktsiisi maksame kõik, aga maanteede remonti jõuab sellest väga väike protsent, pärast teeseaduse muutmist veel väiksem protsent.”

Kalbusel on õigus, sest teeseaduses 2015. aasta 1. juulist jõustunud muudatuste järgi ei sõltu teehoiu rahastamine kütuseaktsiisi laekumisest. Kuni selleni pandi teedesse raha, mis moodustas vähemalt 75 protsenti kütuseaktsiisi ja 25 protsenti erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatud laekumisest. Muudatuse vajalikkust põhjendas Taavi Rõivase juhitud valitsus senisest paindlikuma ja otstarbekama planeerimisega, et arvestada teehoiu vajadusega.

See reaalne vajadus vaatab vastu kruuskattega riigiteedelt, mis ei ole püsielanikele aasta läbi sõiduautoga läbitavad. Rahavajadus karjub maal vastu vallateedeltki.

“Saatsime maanteeametile Massu kandi inimeste mure edasi, aga kõik kruusateed on kehvad, vallateed samamoodi. Nii et järjest rohkem raha peame oma eelarvest panema nende remonti,” tõdes Vändra vallavanem Jaanus Rahula.

“Ma olen teadlane, minu juures käivad teadlased Jaapanist, Kanadast – igalt poolt üle maailma ja selline maantee loob ju Eesti riigi imago,” häbeneb Varik maanteeameti eest silmad peast. “Mustkattest ei maksa unistadagi. Põhjuseks tuuakse, et mingid satelliidid olla öelnud, et üle 13 auto siin ööpäevas ei sõida, aga siin käib suvel selline ralli, et vähe ei ole.”

Õhku jääb maameeste küsimus: kas ELi direktiivide järgi võivad Eestis kui liikmesriigis olla külade vahel riigiteed, kus 30kilomeetrise tunnikiirusega vaevalt läbi saab?

Maanteeameti selgitus

Maanteeameti Lääne regiooni hooldevaldkonna juhi Hannes Vaidla jutu järgi on kruusateid oma olemuse tõttu keerulisem hooldada kui kattega teid. Kevadise sula, sügiseste vihmade ja ajutiste raskevedude perioodil muutub kruus pehmeks ja kaotab kandevõime. Pikal sademeteta perioodil kruus kuivab ja tee hakkab tolmama.

Enamasti on kruusateede muldkehad välja ehitamata, mistõttu liigniisketel sulaperioodidel ei ole tagatud mulde filtratsioon ning niiskus jääb pidama mulde ülemistesse kihtidesse ja põhjustab sula korral kandevõime kaotuse (augud, ebatasasused). Sellistel juhtudel ei anna tee hööveldamine soovitud tulemust, vaid võib olukorda halvendada. Olenevalt ilmastikutingimustest võib tee seisukorra parandamine võtta aega.

Olukorras, kus soojakraadid vahelduvad külmakraadidega, peab teehooldaja olema valmis tabama õiget hetke, et tagada hööveldamisega kruusatee nõuetekohane tasasus. Kõnealust Tori–Massu teed hööveldati 6. märtsil, kui kruus oli tahenenud, ja sellega tagati tee seisundinõuete kohane tasasus.

Massipiirangu märkide paigaldamine kruuskattega teede kandevõime kaitseks on maanteeametil üldlevinud praktika. Taotluse nõudest raskemate autode teeläbimiseks leiab maanteeameti kodulehelt ja täidetud taotluse menetlemine võtab kuni kolm tööpäeva. Maanteeamet väljastab loa ka elutähtsate teenuste toimimiseks, kuid kiireloomuliste operatiivteenuste osutamiseks (kui on oht inimese elule) ei pea luba ootama.

Tänavu plaanib maanteeamet remontida Pärnu maakonnas Taali–Põlendmaa–Seljametsa kruuskattega teed kilomeetritel 10,336–16,686 ja Uduvere–Suigu–Nurme teed kilomeetritel 4,687–16,937.

Tagasi üles