Vallajuhtide pöördumine: Pärnumaa vajab Rail Balticul rohkem peatusi

FOTO: Andres G. Adamson

Vändra, Tootsi, Tori ja Halinga valla juhid selgitavad ühispöördumises, et nemad ei ole kunagi soovinud reisijateveo lõpetamist Lelle–Pärnu raudteel ja rong tuleks liinile jätta kiirust piiravast tehnilisest seisukorrast hoolimata. Peale selle nõuavad omavalitsuste esindajad tulevasele kiirraudteele piirkondlikke peatusi.

Pärnumaa inimesed vajavad enne reisijateveo lõpetamist Lelle–Pärnu raudteel kindlust, et peaaegu samas teekoridoris kulgeval Rail Balticul tulevad piirkondlikud peatused. Uue raudtee valmimiseni tuleb tagada, et piirkonna elanike liikumisvõimalused ei aheneks.

Valitsus otsustas 17. juulil, et lõpetab alates 1. jaanuarist 2019 avalike vedude tellimise Lelle–Pärnu raudteel. Raudtee tehniline olukord on vilets ja selle kasutamine reisirongiliikluseks vajaks lisainvesteeringuid. Näiteks tähendaks rongi kiiruse hoidmine üle 60 kilomeetri tunnis seal Edelaraudtee väitel kaheksa miljoni ja kiiruse tõstmine 120 kilomeetrini tunnis ligikaudu 17 miljoni euro suurust investeeringut. Seda polevat mõtet teha, sest alla kümne aasta pärast käivitub samal suunal kiirraudtee Rail Baltic. Nii lahenevat Lelle– Pärnu reisirongiliikluse lõppemisega tekkivad probleemid.

Ükski buss ei suuda teedevõrgu ega väljakujunenud liikumisteede tõttu asendada kaduvat rongitransporti.

Rail Baltic praeguses versioonis, kus ainus Pärnumaa peatus asub Pärnus, ei lahenda näiteks Vändra, Tori ja Tootsi elanikel ühtegi ühistranspordi kasutamise probleemi.

Kui 1. jaanuarist 2019 lõpeb Lelle–Pärnu lõigul reisirongiliiklus, siis ka uue raudtee tulekuga ei parane meie liikumisvõimalused. Seepärast tuleb juba enne Lelle–Pärnu sulgemist saada kindlus, et rajatavale kiirraudteele tuleksid kohalikud peatused. See on väheseid põhjusi, mis võiks kaaluda üles vahepealse ebamugavuse piirkonna elanikele.

Kui valitsus otsustas lõpetada Lelle–Pärnu liinil reisijateveo, võis toodud põhjendustest jääda mulje, et omavalitsused pooldavad seda. Ei vasta tõele. Allakirjutanud vallajuhid pole kunagi soovinud reisijateveo lõpetamist Lelle–Pärnu raudteel. Oleme seisukohal, et meie elanike väljavaated ühistransporti kasutada ei tohi halveneda, pigem on piirkonna arenguks ja ääremaastumise vältimiseks vaja transpordiühendusi parandada. Vallad peavad raudteed tähtsaks ja on ise jõudumööda rongiühenduse toetamisse panustanud. Olgu näiteks raudteejaamadesse viivate kergliiklusteede rajamine või kohalike bussigraafikute ajas muutuvate rongiaegade järgi sobitamine.

Pärnumaa taristuinvesteeringud on olnud üks maakonna arengu planeerimise olulisemaid teemasid. Valdkonna projektide ettevalmistamisel on palju debateeritud ja mõndagi saavutatud. Välja võiks tuua omavalitsusjuhtide koostöö Via Baltica investeeringute toetuseks, vaidlused Rail Balticu teekoridori valiku üle või kokkulepped Pärnu lennujaama tasuvusuuringu tegemiseks.

Tuleb tunnistada, et viimasel aastal on jäänud jõulisemalt kõlama seisukohad, kus Lelle–Pärnu raudteesse investeerimist pole peetud niisama tähtsaks kui Via Balticat, Rail Balticut või Pärnu lennujaama. Soovime kinnitada, et Pärnumaa omavalitsusjuhtide kokkulepped on sündinud eeldusel, et taristuinvesteeringuid ei hakata vastandama, ja teadmisel, et kohalik raudteeühendus ei katke.

Nimetatud transpordiprojektid on kogu maakonna seisukohast üliolulised ja neid pole asjakohane vastandada.

Pärast valitsuse otsust on Pärnumaa omavalitsuste liit ja Pärnumaa ühistranspordikeskus hakanud otsima võimalusi, kuidas saaks ärajääva rongiühenduse asendada bussitranspordiga. Lahendused leitakse. Küll on valitsuse otsuse tuhinas jäänud kaalumata variant jätkata rongiühendusega Lelle–Pärnu liinil kuni tehnilise ressursi ammendumiseni.

Ükski buss ei suuda teedevõrgu ega väljakujunenud liikumisteede tõttu asendada kaduvat rongitransporti. Seepärast tuleks hoolega mõelda võimalusele jätta vähemalt esialgu käima aeglasemadki rongid, et piirkonna elanikele oleks üleminek uuele elukorraldusele sujuv.

Meie piirkonna inimeste ühistranspordi kasutamise väljavaated ei tohi väheneda, sest see annab hoogu ääremaastumisele. Eesti regionaalpoliitiline eesmärk on aga hoopis tuua maapiirkondadesse rohkem elanikke. Korraliku ja toimiva ühistranspordita seda ei juhtu.

Priit Enok (Vändra alevivoli kogu esimees), Toomas Sonts (Vändra alevivanem), Tarmo Lehiste (Vändra vallavolikogu esimees), Jaanus Rahula (Vändra vallavanem), Riina Kukk (Tootsi vallavanem), Jüri Mets (Tootsi volikogu esimees), Kaie Toobal (Tori vallavanem), Kalev Kiisk (Tori vallavolikogu esimees), Ülle Vapper (Halinga vallavanem), Tarvi Tasane (Halinga vallavolikogu esimees)

Tagasi üles