Aasta tagasi hakkas Pärnu Hansagümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiiu Sarve peas võtma selgemat kuju ajaleheteemalise lavastuse idee.
Eksamietendus naerutas publikut
/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
3. mai 2011, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõte oli hea: kooli humanitaarsuuna kümnendate klasside üleminekueksamiks võiks olla suurejooneline etendus-eksamitöö, mis paneks meeskonnana tööle rohkem kui 60 õpilast.
“Tegelikult polnud teada, kuidas kõik välja tuleb ja mis sealt üldse tuleb, aga peamine oli suur tahtmine,” tõdes pedagoog Tiiu Sarv.
Eelmisel nädalal sai Hansagümnaasiumis näha idee lõpptulemust, kui laval mängiti etendust “Igal Tapeedil oma lood”.
Tapeet on Pärnu Hansagümnaasiumi koolileht, mis juba pikki aastaid on olnud õpilaste vaba ja tsenseerimata häälekandja. Näidendis toodi vaatajate silmade ette ühe lehenumbri sünnilugu ja sisu.
Kooliaasta esimene pool kulus idee lihvimisele ja täpsema visiooni kujundamisele. Nõu ja jõuga lõid kampa kooli huvijuht Lea Lips ja meediaõpetaja Maria Murumaa.
Lavastajateks valiti 11. klassi õpilased Karl Verlin, Karl Paju, siinkirjutaja ja abiturient Siret Mägi – kõigi jaoks oli lavastus ühtlasi koolieksam.
Jaanuari alguses toimus “suur lihaturg”, nagu õpetaja Tiiu Sarv seda nimetas, kus iga lavastaja valis omale grupi, kellega koos asuti proovides rasket tööd tegema.
Näitlejate kõrval said kümnendikud valida rekvisiitorite, ajakirjanike, fotograafide, video- või helikunstnike rollid. Nii leidis suurprojektis sobiva tegevusala igaüks.
Väljamõeldu segatud tõelise eluga
Lood, mida etendama hakati, valmisid lavastajate ja näitlejate ajutormide käigus. Nagu seisis kavalehel: “Kõik laval nähtavad juhtumid on suures osas väljamõeldised ja kokkulangevused päris inimeste ja sündmustega on juhuslikud.” Vabadus käsitleda ükskõik milliseid teemasid, andis tegijatele võimaluse kõnelda kõigest sellest, mille puhul tekkis tunne, et teemast on vaja kõnelda. Nii jõudsid näidendisse artiklid-stseenid, mis kirjeldasid koolielu võlusid ja valusid.
Õpilased tõid lavale näiteks loo, mis rääkis uuest spordialast nimega paksurism. See spordiala loodi stsenaariumi järgi selleks, et suurema kehakaaluga inimesedki saaksid milleski võistelda ja end hästi tunda.
Trenni tuleb sellisel alal teha kolm korda päevas: mõni puusaring ja muud kerged soojendusharjutused alustuseks ning siis joonelt Mac Donald’si või Hesburgeri suunas.
Eksamitöö komisjonis osalenud kauaaegse kooliteatri juhendaja Rein Laose sõnade järgi tegid suurepärase näitlejatöö selles sketšis Egert Mitt ja Aron Sobik, kes üllatasid oma humoorikuse ja siirusega, jäädes ise samal ajal tõsiseks.
Üks päevakajalisemaid ja kooliga konkreetsemalt seotud probleeme oli Hansagümnaasiumi lagunemise teema. Kõigile hansakatele on see näha olnud juba kooli renoveerimise lõppemisest alates. Kord ei pea lagi, siis on probleemiks kondensatsioon ja meie silme all on ilus kool saanud halva teostuse tõttu inetuid kahjustusi.
Ka etenduses käsitleti ehituspraagi teemat, muidugi paisutatult: publiku ette laotati lugu purjus umbkeelsete ehitusmeeste sõnelustest kooli juhtkonnaga.
Ei saa öelda, et laval kogu aeg humoorikas jant oleks käinud. Üks grupp näitas valusa aususega, kuidas üks näiliselt tavaline pidutsemine võib neidude jaoks lõppeda üpris nukralt; teine käsitles koolikiusamisest tulenevaid psühholoogilisi probleeme; kolmas koolides toimuvaid vargusi.
Sõbralik nöök
Etenduse naerutavaks lõpuks sai lugu, kus õpilased esinesid eripäraste ja maneeridest äratuntavate õpetajatena.
Laval ei halastatud ka Hansagümnaasiumi direktorile Silja Kikerpillile. Mirko Ausi esituses oli koolijuht küll veidi mehelikum, kuid hansakatele oma väikeste kiiksudega selgelt ära tuntav.
Kikerpill naeris enda kõverpeegelpilti vaadates pisarad silmist välja ja näitas oma kiindumust sellesse karakterisse esietendusel Mirkole kingitud lilledega.
Etendusi toimus kaks. Üks neist oli eksamietendus, kus esineti eksamikomisjonile, kuhu kuulusid Pärnu koolide eesti keele õpetajad, näitleja Külli Teetamm ja Rein Laos. Iga etenduses osalenud õpilane sai hinde.
Näitlejatest toodi välja Aron Sobik ja Hanna-Mai Ressar.
Esile tõsteti head videote kasutust lavastuse illustreerimiseks. Videote autor oli Grete Kuusik. Helilise poole eest kandsid hoolt Egert Pull ja Karl Sume.
Eelmisel neljapäeval toimus teine, avalik etendus, kuhu kõik said kutsuda oma vanemad, sugulased, sõbrad ja tuttavad.
Katrin Uutsalu, Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna haridusnõunik
Uus gümnaasiumi riiklik õppekava käsitleb gümnaasiumi ühe ülesandena noore ettevalmistamist toimimiseks loova ja koostööd teha oskava isiksusena.
Noorte loodud tekstidega etenduste lavastamine on väga hea lahendus. See annab võimaluse erinevate huvidega noorte kaasamiseks ühisesse loomingusse ja tagab koostöö-õpingud. Hansagümnaasiumi humanitaarsuuna etendus-eksamitöö on suurepärane näide nüüdisaegsest õppimisest.