Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega keelataks kandideerida kohalikku volikokku, riigikokku või europarlamenti isikutel, kes on ametialases kuriteos süüdi mõistetud.
Seadus hoiaks korruptandid volikogust eemal. Aga mõrvarid ja pedofiilid? (1)
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
15. detsember 2017, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtivate seaduste järgi ei saa valimistel kandideerida üksnes isik, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kes kannab reaalset vanglakaristust. Sealhulgas tingimisi vanglakaristus ja eelnev karistatus kandideerimist ei takista.
Arutlusel olev eelnõu näeb aga ette, et kandideerida ei tohiks ka kehtiva ametialase kuriteo karistusega inimene. Seletuskirjas märgitakse, et kandideerimisõiguse piiramine ohjeldab ja ennetab korruptsiooni.
Riigikogus tuli teemaks seegi, kas seadust võiks laiendada muude kuritegudeni. Pärnu Postimeeski kirjutas enne valimisi, kuidas Pärnumaa volikokku kandideerisid isikud, kel paturegistris märge peksmiste, kelmuste, ulatuslike maksupettuste või varguste kohta.
"Kas see ei võtaks vaidlused ja pinged maha, kui seaduses oleks üheselt kirjas, et kõik kriminaalkorras karistatud isikud?" küsis reformierakondlane Madis Milling.
"Aga miks te eelistate siin saalis või europarlamendi saalis või kohalikus omavalitsuses pedofiile, vägistajaid, röövleid korruptantidele?" päris keskerakondlane Peeter Ernits.
Reformierakondlasest ettekandja Kalle Laanet selgitas, et selle arutlemiseks riigikogu mõeldud ongi. "Järgmine eesmärk on selgeks teha, kuhu kohta täpselt see piir või punane joon tõmmata nende suhtes, kes tõesti ei peaks saama kandideerida," rääkis ta.
Rahvasaadikud saavad seadusele muudatusettepanekuid esitada 2. jaanuarini.