Kuidas eristada eurotsooni kuuluvate riikide münte

Austria euromünt. Foto: Erakogu

Eesti kroonide ja sentide järjekordse errumineku eel muutusid paljud eestimaalased numismaatikuteks ning bonistideks, st müntide ja käibelt kadunud paberrahade korjajateks.

Maksvate rahade korjajaid kutsutakse tavaliselt kuidagi teisiti. Paljud panid järeltulevatele põlvedele imetlemiseks kõrvale hingele nii armsaid ja silmale nii meeldivaid tammsaaresid, koidulaid ning jakobsone.

Nüüd, peale euromüntide invasiooni, on kalleid kaasmaalasi tabanud eurotsooni riikide müntide korjamise kirg/hullus/maania. Räägi kellega tahes: üks korjab ise, teisel kogub ema, kolmandal vend, neljandal mees jne. Sageli ollakse hädas erinevate riikide müntide eristamisega ja müntidel olevate inimeste ning objektide tuvastamisega. Järgnev on väike spikker.

Austria

Ühesendisel on emajuur. Kahesendisel edelveiss ehk alpi jänesekäpp. Viiesendisel alpi priimula ehk nurmenukk. Kümnesendisel on Viini 12. sajandist pärinev Püha Stefani toomkirik. 20sendisel on Belvedere loss Viinis (1723). 50sendisel on Viini moodsa kunsti muuseum (Viener Secession). Üheeurosel on helilooja Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791).

Kaheeurosel on kujutatud Austria kirjanik ja Nobeli rahupreemia (1905) laureaat Bertha von Suttner (1843-1934). Eestlastele tutvustas teda esmakordselt Pärnus ilmunud ajakiri Linda 1900-1901, avaldades romaani ”Sõjariistad maha”.

Austria mündid on kujundanud kunstnik prof Josef Kaiser. Esimesed Austria euromündid vermiti 2002. Kõikidel müntidel on nende nimiväärtus saksa keeles ja rahvuslipu kujutis. 2008. aastal toimus muutus euroküljel, aga ainult kümnesendistest kuni kahe euroni. Täieliku Austria kogujatele teadmiseks, et 2005, 2007 ja 2009 ei vermitud kaheeuroseid münte. 2003 vermiti kümnesendiseid ja üheeuroseid ainult mündikomplektides müümiseks.

Belgia

Belglased on oma rahvusliku külje kujundanud väga ökonoomselt. Turnhouti kunstiakadeemia direktor Jan Alfons Keustermans pani kõigile euromüntidele kuningas Albert II profiilportree ja mündi paremale servale tema monogrammi.

Müntide vermimist alustati 1999. aastal. 2007 võeti kasutusele uus Euroopa kaart ja 2008. aastal said mündid uue kujunduse.

Kogujate kurvastuseks on väga paljudel aastatel kõikides väärtustes münte valmistatud ainult komplektide jaoks ja seega piiratud kogustes, et saaks neid kallimalt maha müüa.

2008. aasta seeria juurde veel niipalju, et kuninga monogrammi all on ka rahapaja tunnus ja Belgia riigikood (BE).

Hispaania

Kõigest kolme motiiviga on piirdunud hispaanlased. Ühe-, kahe- ja viiesendistel on kujutatud Santiago de Ciompostela katedraal, mille ehitamist alustati 1667. aastal. Mündid kujundas Garcilaso Rollan.

10-, 20- ja 50sendistel on kirjanik Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) ”Teravmeelse hidalgo don Quijote La Manchast” autor kunstnik Begona Castellanose nägemuse kohaselt. Ühe- ja kaheeurostel on kuningas Juan Carlos I de Borbon y Borbon. Kunstnik on Luis-Jose Diaz.

Kõikidel müntidel on tekst ”Espana” (Hispaania). Esimesed Hispaania euromündid valmistati 1999. aastal. 2007 võeti kasutusele uus Euroopa kaart (kümnesendistest kahe euroni) ja 2010. aastal said kõik mündid uue kujunduse.

Holland

Hollandi euromüntide kujundaja Bruno Ninaber van Eyben on nagu naabrid belglasedki rahvuslikule mündiküljele paigutanud oma kuninganna Beatrixi profiilportree, aga kahes variandis. Sendistel müntidel on serva ääres poolkaares tekst ”Beatrix Koningin der Nederlanden” (Beatrix, Madalmaade kuninganna). Eurodel on sama tekst kuninganna kukla taga.

Esimesed mündid vermiti 1999. aastal. Uus Euroopa kaart võeti tarvitusele 2007 (10sendisest kahe euroni). 2004. aastast on müntide tiraažid kahanenud ja mõnel aastal piirdutud vaid 100 000 mündiga.

Iirimaa

Iirlased ei nuputanud midagi uut välja, vaid otsustasid jätkata juba 1928. aastal alguse saanud tavaga kasutada oma müntidel kujunduselemendina Dublini Rahvusmuuseumis asuvat 15.-16. sajandist pärinevat keldi harfi. Kõikidel müntidel on ka ”Eire” (Iirimaa).

Mündid kujundas Jarlath Hayes. Euromünte vermivad iirlased 2002. aastast. Uus Euroopa kaart on kasutusel samuti 2007. aastast alates (10sendisest kahe euroni). Mõnel aastal on müntide tiraažid imepisikesed.

Itaalia

Itaallased on oma rikkalikust ajaloopärandist teinud järgmise valiku. Ühesendisele pandi Apuulias asuv Castel del Monte ehk Monte kindlus (kunstnik Eugenio Driutti).

Kahesendisel on Torinos asuv 1863 Alessandro Antonelli kavandatud Mole Antonellina torn, kus asub kinomuuseum - Museo Nazionale del Cinema (kunstnik Luciana de Simoni).

Viiesendisel on antiikaja suurim amfiteater Rooma Colosseum (kunstnik Ettore Lorenzo Frapiccini). Kümnesendisel on katke Sandro Bottiselli maalist ”Veenuse sünd” (kunstnik Claudia Momoni). 20sendisel on futurismi rajaja skulptor Umberto Bossioni (1882-1916) teos ”Mees liikumises” (kujundaja Maria Angela Cassol). 50sendisel on Michelangelo projekteeritud mosaiik Piazza del Campidogliole koos keiser Marcus Aureliuse ratsamonumendiga (kunstnik Roberto Mauri).

Üheeurosel mündil on Leonardo da Vinci joonistus ”Vitruviuse inimene” inimkeha ideaalproportsioonidest, mis asub Akadeemia galeriis Venezias (kunstnik Laura Cretara).

Kaheeurosel on Raffaeli portree kirjanik Dante Aligherist (1265-1321) freskolt ”Parnassus”, mis asub Vatikani palees (kunstnik Maria Carmela Colaneri).

Kõikidel müntidel on tähed RI (Repubblica Italiana – Itaalia Vabariik).

Itaalia hakkas euromünte vermima 2002. aastal ja uus kaart võeti kasutusele 2008 (10sendisest kaheeuroseni).

Kreeka

Oma ajalugu tutvustavad kreeklasedki. Ühesendisele mündile pandi antiikne Ateena trieer (5. saj ekr), st kolme pealistikku asetseva sõudjatereaga sõjalaev.

Kahesendisel on Kreeka iseseisvussõja ajal (1821-1827) kasutatud korvett. Viiesendisel on nüüdisaegne ookeanitanker. Kümnesendisel Rigas Velestinlis-Fereas (1757-1798), poliitik ja valgustaja. 20sendisel on Joannis Kapodistrias (1776-1831), Kreeka esimene president, kes mõrvati liigse venesõbralikkuse tõttu.

50sendisel on riigitegelane Eleutheros Venizelos (1864-1936), liberaalse partei asutaja ja juht ning mitmekordne peaminister.

Üheeurosel kujutatud tarkuse sümbol – öökull pärineb Ateena neljadrahmiselt mündilt (5. saj eKr).

Kaheeurosel olev stseen pärineb Sparta mosaiigilt (3. saj), kus valge sõnni kuju võtnud Zeus röövib Foiniikia kuninga Agenori tütre Europe, kelle järgi sai Euroopa nime.

Kreeka mündid kujundas skulptor George Stamatopoulos. Topelt ei kärise ja seepärast on rahvuslikul poolel mündi väärtus antud leptades ja eurodes. Kreeka alustas euromüntide valmistamist 2002 ja 2007. aastal võeti kasutusele uus Euroopa kaart (10sendisest kahe euroni). Müntide tiraažid erinevad aastate lõikes enam kui sada korda ja 2004. aasta kaheeurone on saadaval vaid mündikomplektides.

Küpros

Küprose müntidel on ainult kolm motiivi. Ühe-, kahe- ja viiesendistel on looduses elav Küprose muflon ehk mägi(uluk)lammas, kodulamba väidetav esivanem.

10-, 20- ja 50sendistel on iidne Küreene kaupmeeste laev (4. saj eKr).

Ühe- ja kaheeurosel on vaseajast pärinev ristikujuline jumalakuju (3000 a eKr), kunstnikud Tatiana Soleropoulou ja Erik Maell.

Küprose münte hakati Soome Vantaa rahapajas vermima 2008. aastal. Müntide tiraažid on väga erinevad.

Luksemburg

Kunstnik Yvette Gastauer-Claire on inspiratsiooni ammutanud Hollandist ja kõikidele müntidele pannud suurhertsog Henri I portree samuti kahes variandis ning lisanud riigi nimetuse luksemburgi keeles ”Letzebuerg”.

Euromündid võeti kasutusele 2002. aastal ja 2007 mindi üle uuele Euroopa kaardile (10sendisest kaheeuroseni). Miniriigi müntide tiraažid kõiguvad aastate lõikes tugevasti.

Malta

Malta mündid kujundas Noel Cales Bason. Ühe-, kahe- ja viiesendistel on mereäärsele põnkale ehitatud eelajaloolise Mnajdra templi altar (u 3000 a eKr).

10-, 20- ja 50sendistel on vapikilp, mille kohal on müürikroon. Kilpi ääristavad õlipuu- ja palmioks. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud ”Repubblika ta’ Malta” (Malta Vabariik).

Ühe- ja kaheeurosel on Sõltumatu Malta Ordu embleem. Ordu valitses saarel 1530-1798 ja tema kaheksatipulist risti seostatakse tänapäevani selle saarega. Kõikidel müntidel on ka riigi nimi Malta. Malta münte on vermitud ainult 2008. aastal.

Portugal

Pika ajalooga riikidel on sümboleid lausa tagataskust võtta.

Kunstnik Vitor Manuel Fernandes dos Santos paigutas ühe-, kahe- ja viiesendisele Portugali esimese kuninga Don Alfonso Henriquesi kuningliku pitsati aastast 1134 ja sõna ”Portugal”.

10-, 20- ja 50sendistel on sama kuninga pitsati aastast 1142 ja sõna ”Portugal”.

Ühe- ja kaheeurostel on kuninglik pitsat, mis pärineb 1144. aastast, ja sõna ”Portugal”. Kõikidel müntidel on ümber pitsati veel seitse kindlusetorni ja viis vapikilpi.

Münte hakati vermima 2002. aastal, uuele Euroopa kaardile mindi üle 2008. aastal (10sendistest kaheeurosteni). 2007. aastal vermiti enamik münte ainult mündikomplektide jaoks ja uue Euroopa kaardiga kaheeuroseid ongi tehtud vaid komplektides müümiseks.

Prantsusmaa

Enam kui 1200 kavandist valisid prantslased välja kolm motiivi. Prantsuse rahapaja graveerija Fabienne Courtiade pakkus välja ühe-, kahe- ja viiesendistele moodsa versiooni Mariannest, kes on prantslastele vabaduse ja võrdsuse võrdkuju juba suurest revolutsioonist saadik.

10-, 20- ja 50sendistel on Prantsuse müntidel juba 1897. aastast figureerinud külvaja. Tänapäevase versiooni on kujundanud Laurent Jorio.

Ühe- ja kaheeurosele on kunstnik Joaquim Jiminez joonistanud puu, mis sümboliseerib elu, järjepidevust ja kasvu. Puud ümbritseb kuusnurk ja Prantsusmaa moto ”Liberté, Egalité, Fraternité” (”Vabadus, võrdsus, vendlus”).

Prantsuse euromünte hakati valmistama 1999. aastal. Uus kaart võeti tarvitusele 2007. aastal. 2003. aastast on 50sendiseid ja ühe- ning kaheeuroseid münte valmistatud ainult mündikomplektide tarvis.

Saksamaa

Sakslasedki on piirdunud vaid kolme motiiviga. Professor Rolf Lederbogen kujundas tammeoksa ühe-, kahe- ja viiesendistele, mida eelnevalt kasutati juba Saksa pennidel.

10-, 20- ja 50sendistel on Reinhard Heinsdorffi nägemus Brandenburgi väravast Berliinis.

Ühe- ja kaheeurostel müntidel on Heinz ning Sneschana Russewa-Hoyeri kujundatud nn liidukotkas, mis sümboliseerib Saksamaa suveräänsust.

Euromünte hakkasid sakslased valmistama 2002. aastal viies rahapajas. A on Berliin, D tähistab Münchenit, F märgib Stuttgarti, G on Karlsruhe ning J viitab Hamburgile. Kõige väiksem tootmisvõimsus on Karlsruhe rahapajal.

Uuele Euroopa kaardile mindi üle 2007. aastal (10sendistest kaheeurosteni). 10- ja 50sendiseid ning üheeuroseid on valmistatud vaid komplektide jaoks. 2007. ja 2009. aastal ei vermitud kaheeuroseid münte.

Slovakkia

Ühe-, kahe- ja viiesendistel kujutatakse Kõrg-Tatrates asuvat Krivąni mäetippu ja riigi nime all on riigivapp (kunstnik Drahomir Zobek).

10-, 20- ja 50sendistel on Bratislava loss, riigi nimetus ja riigivapp (kujundajad Jan Cerna ja Pavel Karoly).

Ühe- ja kaheeurostel on Slovakkia riigivapi motiiv – kolmel mäel asuv bütsantslik kaksikrist (kunstnik Ivan Rehak).

Esimesed Slovakkia mündid vermiti 2009. aastal. Mullu vermiti münte peale ühe- ja kahesendiste ainult komplektide jaoks.

Sloveenia

Sloveenia mündid kujundasid Miljenko ja Maja Liculid ning Janez Boljka. Ühesendisel on toonekurg, kahesel nn vürstikivi (Knežja Kamen), mille juures krooniti valitsejaid ja seda on esmakordselt mainitud 1161. aastal.

Viiesendisel on Ivan Grahari maalilt pärit külvav põllumees. Kümnesendisel on Jože Plecniki kavandatud, aga ehitamata jäänud Sloveenia parlamendi hoone. Kahekümnesendisel on kaks lipizzaneri hobust, 50sendisel Vähi tähtkuju all Triglavi mägi tekstiga ”OJ TRIGLAV MOI DOM” (”Oo, Triglav, mu kodumaa”).

Üheeurosel on Sloveenia kirjanduse rajaja ja esimese sloveenikeelse trükitud raamatu autor Primož Trubar (1508-1586) ja slogan ”STATI INU OBSTATI” (”Seisa ja võida”).

Kaheeurosel on luuletaja France Presereni (1800-1849) profiilportree ja autograaf ”Elagu-hüüd rahvastele”.

Sloveenia münte hakati vermima 2007. aastal. Järgnevatel aastatel on neid valmistatud peaaegu ainult kollektsionääridele.

Soome

Põhjanaabridki piirdusid oma euromüntide valmistamisel soliidselt ainult kolme motiiviga. Kõikidel eurosentidel on traditsiooniline vapilõvi, mis Soome metallrahal võttis koha sisse juba 1918. aastal. Seekordse variandi mõtles välja Heikki Häiväoja.

Üheeurosel lendavad kaks laululuike üle Soome kivise ranna ja nii nägi seda Pertti Mäkinen. Kaheeurosel on rabamuraka õied ja marjad Raimo Heino kujunduses.

Soome euromünte hakati rahapajas lööma juba 1999. aastal. 2007. aastal said kõik mündid uue kujunduse, aga tiraažid kuivasid kokku.

Monaco

Monacol on käibel kaks seeriat euromünte. Esimene seeria valmis 2001. Ühe-, kahe- ja viiesendistel on Grimaldi vürstiperekonna vapp ning 10-, 20- ja 50sendistel on Grimaldide pitsat. Mündid kujundati Pariisi rahapajas Robert Cocheti ja Roger B. Baroni kavandite alusel.

Üheeurosel on kõrvuti vürst Rainier III ja troonipärija prints Alberti portree. Mündi kujundas Henri Thiebaud Nicolas Cozoni kavandi põhjal.

Kaheeurosel on vürst Rainier III profiilportree ja kujundajaks Pierre Javaudin Nicolas Cozoni kavandi põhjal.

Müntide tiraažid on väikesed, ainult 2001. aastal vermiti 994 600 üheeurost münti.

Teine mündiseeria on käibel 2006. aastast. Ühe-, kahe- ja viiesendistel on samuti Grimaldide vapp, 10-, 20- ja 50sendistel vürst Albert II monogramm ning ühe- ja kaheeurostel vürst Albert II profiilportree.

Teise seeria münte on valmistatud minitiraažides, vaid mündikomplektide tarvis. 2007 valmistati 97 709 uue Euroopa kaardiga üheeurost. 2009 münditi 255 821 kaheeurost.

San Marino

Selle riigi ühesendisel on Titano mäel asuv madalaim kindlusetorn Montale. Kahesendisel on vabadussammas, mille autor on Stefano Galletti. Viiesendisel on Titano mäel asuv keskmine kindlusetorn Guaita.

Kümnesendisel on Püha Marinuse (Marino) basiilika, 20sendisel vabariigi rajaja Püha Marinus (Marino), nagu teda on kujutatud Guercino koolkonna maalil.

50sendisel on kõik kolm Titano mäel asuvat kindlusetorni: Montale, kõrgeim Fratta ja Guaita.

Üheeurosel on San Marino ametlik riigivapp, kaheeurosel valitsushoone Palazzo Pubblico.

San Marino mündid kujundas Ettore Lorenzo Frapiccini ja neid vermitakse 2002. aastast. 2008 võeti kasutusele uus Euroopa kaart. Müntide tiraažid on ohkamapanevalt väikesed ja enamik münte müüakse riigi tulude suurendamiseks ainult mündikomplektides.

Vatikani linnriik

Linna mahub 4400 ruutmeetrile, kuid euromünte on jõutud valmistada juba kolm seeriat. Esimese seeria kõigil kaheksal mündil on paavst Johannes Paulus II profiilportree. Münte valmistati ainult stardipakettide ja mündikomplektide jaoks, tiraažid pole avalikustatud. Uljana Pernazza kujundatud euromündid valmistati 2002.

Peale paavsti surma, kui Püha Tool oli täitmata, emiteeriti kiiresti teine seeria, mille kõikidel müntidel on Vatikani linnriigi ajutise juhatuse ehk kardinalide nõukogu vapp ja selle kohal paavsti kuuria sümbol. Müntidel on poolringis tekst ”SEDE VACANTE MMV” (”Tool on tühi”, st ”Püha Tool on vakantne”).

Kõik mündid kavandas Daniela Longo, kujundasid Maria A. Gassol, Luciana De Simoni, Ettore L. Frapiccini, Maria C. Colaneri.

Pärast uue paavsti valimist vermiti kolmas seeria, mille kõikidel müntidel on Benedictus XVI profiilportree. Kujundasid juba eelmise seeria juures tegevad olnud kunstnikud.

Uue Euroopa kaart võeti kasutusele 2007. Münte on valmistatud ainult komplektideks. Vaid 2010. aastal vermiti ligi 2,5 miljonit 50sendist münti, mis võivad imekombel ringelda Eestini.

Euroala riikide euromüntidel on 66 erinevat kujutist, lisades Monaco, San Marino ja Vatikani linnriigi, on erinevaid kujutisi juba 85.

Meie lõunanaabritel ja leedukatelgi on oma euromündid paberil olemas, aga uute Mildade ringlussetulekuni läheb veel aega.

Meenemündid

Kui Euroopa riigid liitusid euroliiduks ja võtsid kasutusele ühise raha, jäeti võimalus emiteerida aastas üks kaheeurose väärtusega mälestusmünt. Üks külg on mündil nagu tavalisel kaheeurosel. Tavamündist eristab seda aga rahvuslikul küljel olev mälestust jäädvustav motiiv. Sellised mündid kehtivad maksevahendina kogu euroalal.

Kui Eesti peaks soovima emiteerida kaheeurost meenemünti, peab ta sellest informeerima Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Komisjon kontrollib uue mündi kavandi vastavust asjakohastele suunistele ja avaldab ilmumisteate.

Esimese kaheeurose meenemündi valmistas Kreeka, kus 2004. aasta Ateena olümpiamängude auks vermiti neid 35 miljonit. Samal aastal lisandus veel viis meenemünti. Mullune saak oli 12 münti.

Tänavu 1. jaanuariks oli meenemünte juba 58 ning sel aastal peaks lisanduma veel üheksa. Selliste müntide tiraažid kõiguvad sajast tuhandest (Vatikan) kuni 50 miljonini (Saksamaa).

Ühismündid

Ühe mündi seadusest on võimalik mööda hiilida juhul, kui kõik euroala liikmesriigid annavad ühiselt välja mälestusmündi üleeuroopalise tähtsusega sündmuse tähistamiseks. Sellistel meenemüntidel on rahvuslikul küljel ühine motiiv, aga riigi nimetus ja mälestatava sündmuse kohta käiv tekst vastava riigi keeles.

Esimene ühine meenemünt vermiti 2007. aastal ja tuli käibele 25. märtsil Rooma lepingu 50. aastapäeva tähistamiseks. Mündil on kuue asutajariigi allkirjastatud asutamisleping. Taustaks Michelangelo kujundatud Roomas asuv Plazza del Campidoglio sillutis, mida on juba kasutatud Itaalia 50sendisel euromündil.

Üldse valmistati neid münte 13 riigis kokku 86 640 112 tükki. Tiraažid on riigiti erinevad: Sloveenia valmistas 400 000, Saksamaa 30 miljonit münti.

Teine ühismünt tähistab majandus- ja rahaliidu 10. aastapäeva ja tuli käibele 1.01. 2009.

Rahvasuus Kriipsu-Jukuks ristitud mündi kavandas Kreeka keskpanga mündiosakonna skulptor George Stamatopoulos.

Kujutis sümboliseerivat ühisraha ja majandus- ning rahaliitu kui viimast sammu Euroopa kaubandusliku ja majandusliku lõimumise ajaloos.

Münti vermisid 16 riiki 87 967 908 + 30 000 kõrgviimistlusega ning karpides Küproselt ja Luksemburgilt. Malta oli tagasihoidlik ja tellis vaid 700 000, kuid Saksamaa viie rahapaja valtside alt käis läbi 30 miljonit münti.

Kõik riigid on jätkanud põhiliselt hõbedast ja kullast meenemüntide valmistamist nimiväärtusega kolmest eurost 5000 euroni, aga see on juba teine teema ning fanaatiliste kollektsionääride pärusmaa.

Valik eri riikide euromünte

Kui Eesti ja ka Iiri euromüntidel on rahvuslik külg kõigil ühesugune, siis Austria, Itaalia, Kreeka, San Marino ja Sloveenia euromüntidel alates 2eurosest ja lõpetades sendisega on rahvuslik külg kõigil erinev. Et kokku on eurotsooniga liitunud 20 riiki, võib öelda, et enamik neist on piirdunud kolme rahvusliku küljega, mis muutuvad olenevalt mündi väärtusest. Näiteks Saksamaal on 1- ja 2eurosel kotkas, 10-, 20- ja 50sendisel Brandenburgi värav ning 1-, 2- ja 5sendisel tõrudega tammelehed.

Erisustest annab hea ülevaate valik Kreeka, Austria ja Itaalia euromüntidest.