Kokk päästis peletava rahvustoidu astelpajuga

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Monika Uibo katsetas mitut varianti, enne kui avastas, et astelpaju muudab tavalise kaerakiisli väga maitsvaks.
Monika Uibo katsetas mitut varianti, enne kui avastas, et astelpaju muudab tavalise kaerakiisli väga maitsvaks. Foto: Raido Keskküla

Pärnu Paradiisi restorani kokk Monika Uibo mä­letab, et Tori lasteaias pakkus Manna-tädi kaerakilet mudilastele õhtuooteks. Ainuke meeldiv osa selle vana roa juures oli peale riputatud suhkur. “Me limpsisime suhkru ära ja edasi ainult­ istusime laua ääres,” rääkis Uibo. Kuigi vanasti kästi lastel taldrik tühjaks süüa, tehti kaerakile puhul erand. “Ilmselt ei maitsenud see kasvatajatele ka,” arvas Uibo.

Retsepti ajakohastamine sai alguse koolitööst, kui Uibo pidi mõni aasta tagasi Olustveres kokaks õppides kursuse lõputööna mõnd Eesti toitu arendama. Uibo on enda jutu järgi eluaeg päästja olnud ja nii hakkas ta otsima rahvustoitu, mille halb maine vajaks parandamist.

Katsetamise tulemusena sündis karamellikattega astelpaju-kaerakile, mis näeb välja nagu armastatud Prantsuse magustoit crème brûlée. Kaks Pärnu Postimehe ajakirjanikku kinnitavad, et maitse ja väljanägemine on sel algsel matsiroal pärast astelpajuga tuunimist restoraniroa tasemel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles