100 aastat tagasi: üle Pärnu jõe sai vaid Nahksilda pidi

100 aastat tagasi sai Pärnus üle jõe vaid piki Nahksilda, mille kaupmehed ehitasid juba 1803. aastal. Foto: Eesti Meremuuseum

Sajand tagasi elas Pärnus ligemale 20 000 inimest: tunduvalt vähem kui praegu. Samal ajal oli Pärnumaal inimesi kokku pea 94 000.

Pärnu linnapilt erines kohati praegusega võrreldes tundmatuseni: tol ajal polnud näiteks Mai magalat või Rääma hruštšovkasid. Nende asemel olid tühjad põllumaad, kus loomigi karjatati. Kuid vanalinn, ranna rajoon ja Vana-Pärnu on säilinud peaaegu samasugusena.

Tõsi, pommitamiste tõttu on just kesklinna tulnud kõvasti taastada: praeguseks on kadunud ajalooliselt olulised objektid nagu tollane rongijaam või eelmine teatrihoone.

Pärnu muuseumi arheoloogiakogu hoidja Margo Samorokov tõdes, et märkimisväärse hulga­ selleaegseist pärnakaist moodustasid ehk hoopis baltisakslased, keda võib nimetada toonase Pärnu kõrgklassiks. “Kui Saksa keisririigi väed 1918. aasta 25. veebruaril Pärnu rongijaama saabusid, tuli neid tervitama päris suur hulk kohalikke sakslasi, kes nägid vägesid enda vabastajatena,” selgitas ta. Samorokovi ütlust mööda on teada, et nii mõnigi baltisakslane võttis osa vabadussõjast ja aitas Eesti Vabariigi sünnile kaasagi.