/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Ilusale suvele pasliku sooja ja päikesepaistelise ilmaga algas eile Pärnus supelhooaeg. Ehkki millegi uuega tänavu ei üllatatud, on Pärnu keskrand õigeks ajaks korda tehtud ja meie kõige soov on, et rannas vajalik inventar püsiks terve hooaja lõpuni.
Peale keskranna pakuvad peesitamis- ja suplemisvõimalust Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rand.
Avalikest supluskohtadest väljapool Pärnut on kirjas vaid Kabli rand, kuhu võiks põgeneda näiteks põlispärnakas, kui linnarannas enam istumis- ega astumiskohta ei leia.
Pärnu Postimees soovib, et supelhooaeg Pärnu ja muudes Eesti randades oleks muretu ja rannarõõmude rohke.
Siiski tuleb merevee soojenedes meenutada, et mullu uppus Eestis 97 inimest. Statistika kohaselt oli keskmine uppuja Harju- või Tartumaal elav ujumisoskuseta 20–29aastane alkoholijoobes mees, kes uppus suvekuudel kas jõkke või tiiki.
Joobes oli 53 inimest (54,6 protsenti), kes läinud suvel oma elu veekogus jätsid.
Nagu varasematel aastatel panustab päästeamet uppumise ennetuse kampaaniasse. Ometi on tuline õigus päästeameti ennetustöö osakonna juhatajal Indrek Intsil, kes väidab, et olgu kampaania kui tahes kulukas ja põhjalik, kui ikka jommispäi vette minna tahetakse, on raske kätt ette panna. Ehk kokkuvõtlikult öeldes sõltub kõik inimestest endast ja nende käitumise muutumisest.
Kui jaanipäevaks otsitakse kainet autojuhti, kes peoseltskonda turvaliselt sõidutaks, kas ei peaks siis suuremate koosluste veekogude ääres puhates samuti leidma promillideta kaaslasi, kes teistel silma peal hoiaksid ja keelitaksid napsitanuid kaldale jääma? Muretu ja rõõmus supelhooaeg sõltub täielikult meist endast.