Pärnu lahel keelati kümmekond aastat tagasi maavanema korraldusel kiirpaatide ja jettidega kihutamine. Keeldu pole pikendatud. Mereteadlaste hinnangul tuleks jeti- ja kaatrisõit keelustada Pärnus lahel maist augustini.
Mereteadlased on mures kalavastsete tapmise pärast
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
8. juuli 2011, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi mereökodünaamika osakonna juhataja Henn Ojaveer ja ihtüoloog Heli Shpilev on seisukohal, et jäämineku järel Pärnu rannavees kudevate kalade vastsed saavad Pärnu lahe madalas vees hukka, kui neist kiirekäiguliste paatide, kiirkaatrite, skuutrite ja jettidega üle kihutatakse.
“See on ju sisuliselt sama mis sõita muruniidukiga üle vast koorunud tibude,” kirjeldas Ojaveer tunnet, mida Pärnu lahel kihutavad veesõidukid temas esile kutsuvad.
Shpilev võrdles paarutavaid jette väikeste vilgaste hakklihamasinatega, mis vee pindmises kihis kalavastseid kümnete tuhandete kaupa purustavad. Jämedakoelise arvutuse kohaselt hävitab kilomeetrine jetisõit Pärnu lahel kokku miljon ahvena-, koha-, räime-, mudila-, tobijase- ja veel mitme muu kalaliigi vastset. Parem pole lugu ülejäänud kiirete veesõidukitega.
Kauaaegne füüsikaõpetaja ning harrastuskalamees Hans Soll võrdles nende paatide taha jäävat vett surnuga.
Kihutamist tuleks keelata
Põhjus, miks kiirekäiguliste veesõidukitega kihutamine Pärnu lahes sedavõrd loodust kahjustab, peitub lahevee suhtelises madaluses ja selles, et siin on teadlaste hinnangul Eestis veel ainsana säilinud rannikukalade elujõuline populatsioon.
Siinsed rannikumere saagid moodustavad umbes 90 protsenti Eesti rannikuvetes püütavast kalast ja siinne räimede taastootmisvõime mõjutab kogu Liivi lahe kalavaru.
“Need hinnangud pole laest võetud,” sõnas Ojaveer. “Selle taga on vähemalt 60 aastat järjepidevat Pärnu lahe kalastiku, taimestiku ja planktoni uurimist.”
Juba kaksteist aastat tagasi Pärnu maavanemale tehtud ettepanekutes andsid teadlased märku, et kiirekäiguliste veesõidukite liiklust tuleb Pärnu lahes tuntavalt piirata. Tollases TÜ Eesti mereinstituudi soovitustes märgiti, et esmajoones tuleks keelata igasugune veeliiklus Põdralaidu ja Riia poolse muuli otsa ühendavast sirgest vasakule jääval merealal.
Parempoolse muuli otsa ja Saulepi randa ühendavast sirgest paremal tuleks keelustada kiirsõidukite liiklus.
“Kiirekäiguliste veesõidukite liiklus ülejäänud lahe akvatooriumil mõjutab Pärnu lahe kalavaru ilmselt vähem kui eelnimetud kahel merealal,” sõnasid teadlased.
Teadlaste nõudmistele järgnes tollase maavanema korraldus keelata kiirpaatide ja jettidega kihutamine lahel kalamaimudele sobimatul ajal. Praegu sellist keeldu ei kehti.
Mai, juuni ja juuli
Teadlaste jutt käib kolme kevad- ja suvekuu – mai, juuni ja juuli kohta. “Augustist on risk vastsetele juba väiksem,” tähendas Ojaveer.
Pärnus töötavate teadlaste juttu kinnitas Kolga lahele aastate eest kalandusbioloog Leili Järve antud eksperthinnang. Järv toetub muu hulgas veesõidukite keskkonnamõju uuringutele USAs ja Austraalias, kus neid on tehtud aastakümneid.
Järve hinnangu kohaselt on madalates, settelise põhjaga rannikuvetes kiirekäiguliste veemootorsõidukite liikluse lubamine kurjast. Bioloogi sõnutsi tuleks kehtestada madalad piirkiirused sisse- ja väljasõidul kuni lubatud sügavusjooneni.
“Tegemist on kogu maailmas hea meresõidu tavaga,” kirjutas Järv eksperthinnangus. “Ei ole teada riiki, kus seda eirataks. Eestis on sellise regulatsiooni seaduslikuks aluseks veeteede ameti kehtestatud piirangud väikelaevade navigatsioonieeskirjas, lootsiraamatutes fikseeritud piirangud sisse- ja väljasõidukiiruste kohta eritüübilistele alustele.”
Veeseadusest tulenevalt on maavanemaile Eestis antud õigus oma maakonnas avalikel veekogudel põhjendatud piiranguid kehtestada kuni 20meetrise samasügavusjooneni. Pärnu laht vastab sellele sügavusjoonele peaaegu tervenisti.
“Jääb veel lisada, et kalavastsete süüdimatut hävitamist keelustab lausa mitu rahvusvahelist dokumenti ja käitumiskoodeksit nii Euroopa Liidu kui ÜRO tasandil,” tuletasid Ojaveer ja Shpilev meelde. “Ükskord tuleks neid Pärnuski järgima hakata.”