/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Üks sügisesi tegusid, mis Pärnu linnavolikogul kohe ees seisab, on aastani 2025 arengukava vastu võtmine. Sestap on linnavalitsus keset kallist suveaega asunud kohtuma linlastega, et korraldada arengukava avalikku arutelu ja koguda kodanikelt täiendusettepanekuid. Esimene kohtumine eile Ülejõe raamatukogus Vana-Pärnu ja Ülejõe rahvaga näitas, et rohkem ollakse huvitatud igapäevaste kitsaskohtade lahendamisest kui tulevikust unistamisest.
2025. aastani ulatuva arengukava kokkupanijaid pole põhjust kadestada. Võimalik, et paljuski meist sõltumata põhjustest jääb suurem osa kavast täitmata, sest rahalist katet ei ole. Keegi ei oska arvata, mis juhtub juba lähiaastail euroalaga. Kuidas ja kas rabelevad võlamülkast välja Euroopa riigid ja USA?
Euroopa Liidus algab 2014 uus rahastamisperiood, mis kestab 2020. aastani, ja Pärnu peaks juba nüüd välja selgitama, millistest fondidest oleks meie arengule rahalist tuge loota. Pärast seda perioodi (2014-2020) pole võimatu, et statistiliselt on Eesti jõudnud Euroopa Liidus haljale oksale (ehkki me seda ise ei tunne) ja toetused kahanevad märgatavalt, sest on teisigi hädalisi.
Kui Rakvere ambitsioon on kasvada 50 000 elanikuga city’ks, siis Pärnu arengukavast midagi nii konkreetset ei leia. Küll on üles soojendatud Loode-Pärnu tööstusküla ja ettevõtlusinkubaatori ideed. Pikema mäluga kodulinlane teab, et viimase kümne aasta ja paremate rahaliste võimaluste juures pole neist projektidest suuremat asja saanud. Miks peaks nüüd minema teisiti?
Nii polnud midagi imestada, et Ülejõe raamatukogus valitses arengukava suhtes mõõdukast toekam skeptilisus. Kiitus, kui kümme protsentigi sellest kavast täidetud saate, ütles üks linnakodanik linnasakstele.