/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
Pärnu Rannapargi alal tänavu 26. jaanuaril katmata vanasse tuletõrje veevõtukaevu kukkunud ja seal hukkunud 22aastase üliõpilase Diana Aitai õnnetuse juurdlus kestis peaaegu seitse kuud. Juurdlus leidis, et kriminaalasjas puudub kriminaalmenetluse alus.
Veel 12. augustil vastas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais Pärnu Postimehe päringule, et juhtumit menetletakse, mistõttu “ajakirjandusele ei ole võimalik menetluskäiku enne menetluse lõppu avaldada”.
22. augusti hommikul teatas aga ringkonnaprokuratuur Pärnu Postimehe palve peale selgitada, miks juurdlus on sedavõrd pikale veninud, et Diana Aitai hukkumise juurdlus ongi sisuliselt lõpetatud ja kokkuvõte sellest edastatakse Diana vanematele “nädala pärast või veel kiiremini”.
Ometi toimetati prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Diana emale Irina Aitaile koju juba sama päeva õhtul, 22. augustil. “Nüüd ma saan aru, et juurdlus on lõppenud,” sõnas naine.
Aitai otsis ajakirjaniku üles ainult seetõttu, et juurdlus tema hinnangul aina venis ja tal puudus vastus tragöödiajärgsete kuude jooksul üha põletavamaks muutunud küsimusele: kellele see kuritegelik auk kuulus?
“Kes vastutab minu ainsa tütre tapmise eest ja minu elu rikkumise eest?” küsis õnnetu naine läinud reedel ajakirjanikuga vesteldes, kui riik valmistus taasiseseisvumise 20. aastapäeva pidustusteks. “Istun kodus ja mõtlen ja nutan. Poleks olnud mul häid kolleege, kes mind on nüüd kogu aeg toetanud ja mu kõrval olnud, poleks ma enam ise ka elus.”
Irina Aitai töötab Pärnu linnaorkestris muusikuna.
Kellele kuulus saatuslik kaev?
Aitaidele, Diana emale Irinale ja isa Peetrile, on menetluse lõpetamisest olulisem teada, kelle maa-alal saatuslik katmata veevõtukaev asub.
Juurdlus on augu asukoha määratlenud sekundi täpsusega: “Sündmuskoha vaatlusprotokollist selgub, et sündmuskoht asub Pärnu linnas Seedri 6 asuva sanatooriumi Tervis ja Pärnu jõe vahelisel alal. Katastriüksusel nr 62510:009:0007 koordinaatidel 58°23`5,3`` ja 24°29`7,98``.”
Et tuvastada kuritegelikult katmata veevõtukoha omanik, saatis Pärnu kriminaaltalitus päringu Lääne-Eesti päästekeskusele, AS Pärnu Veele, maa-ameti Pärnu katastribüroole, Pärnu linnavalitsusele ja sanatooriumile Tervis.
Lääne-Eesti päästekeskus vastas, et ei oma ühtki tuletõrje veevõtukohta, neil on ainult päästetööde käigus nende kasutamise õigus.
“Veevõtukoht saab kuuluda kas maaomanikule või veetorustiku valdajale,” selgitas päästekeskus. “Antud koordinaatidel asuva tuletõrje veevõtukoha olemasolu kohta ei ole päästekeskusele informatsiooni esitatud ja sel põhjusel ei ole veevõtukoht päästekeskusele teada ning päästekeskus ei ole seda veevõtukohta kunagi kasutanud.”
Pärnu Vee vastuse kohaselt pole neil linna ühisveevärgiga sidumata tuletõrje veevõtukohti ja see kaev ei ole Pärnu ühisveevärgi osa.
Juurdlus kinnitas sama, tõdedes, et katastroofi põhjustanud kaev polnud seotud ühisveevärgiga, vaid sai vett Pärnu jõest.
AS Sanatoorium Tervis ei tunnistanud omaks kaevu ega maad, kus see asub.
Mis puutub Pärnu linnavalitsusse, siis kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud linnapoolsest juriidikasse uppuvast vastusest on raske midagi välja lugeda. Peale oletuse, et kaev ehitati kunagi Tervise tulekustutusvee vajadust silmas pidades.
Kaev asus linna maal
Maa-ameti vastusest Pärnu kriminaaltalitusele nähtub, et Pärnu linnas asuv katastriüksus lähiaadressiga Rannapark P1 on maakatastris registreeritud 19. jaanuaril 2008.
Juurdluse kokkuvõttest nähtub, et varem kuulus see maa-ala riigile, kuid munitsipaalmenetlusega tehti algust juba 2002. aastal, see oli ühtlasi maa linna munitsipaalomandisse andmise alus 2008. aastal.
“Maa munitsipaalomandisse andmise korra kohaselt läheb maa omandiõigus kohalikule omavalitsusele üle maa riigi maakatastris registreerimisest arvates. (---) Eeltoodust tulenevalt saab väita, et Rannapark P1 katastriüksuse (---) omandiõigus kuulub Pärnu linnale,” selgitas maa-amet.
Jutt on maa-alast, kus asus mõrvarkaev.
Kriminaalasi lõpetati
Pärnu kriminaaltalituse vanemkriminaalmenetleja Katy Esula ja ringkonnaprokuröri Anne Sillaotsa allkirjaga määruses põhjendatakse Pärnu linnavalitsuse kriminaalvastutusele mittevõtmist.
“Pärnu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, seega ei saa Pärnu linna võtta kriminaalvastutusele,” öeldakse kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. “Kuna antud juhul puudub kuriteo subjekt, teo toimepanija ehk tegija, kelleks ei saa olla avalik-õiguslik juriidiline isik, siis tuleb kriminaalmenetluses kriminaalasi nr 11250100147 lõpetada seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.”
Mis saab edasi?
Ametkondadele ja Pärnu linnavalitsusele kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule on tegemist kriminaalasjaga number 11250100147, samal ajal kui Aitaid kaotasid andeka, paljusid keeli oskava ja edasipüüdliku, oma peret armastava tütre ja koos temaga toe vanaduspäeviks.
Irina Aitai kirjeldas oma elu pärast tütre surma kokkuvarisemisena.
Samal ajal kui naist toetasid kolleegid linnaorkestrist, ei saanud ta abi mujalt.
“Linnavalitsusest pole kordagi mu poole pöördutud, keegi pole sealt kaastunnet avaldanud või abi pakkunud,” rääkis Aitai. “Sellest, et mul oli õigus riiklikule õigusabile, psühholoogile, sain teada alles mingisugustest politseipaberitest, kuhu olin õnnetuse järel alla kirjutanud ja kui nutmisest paistes silmad lugemist üldse võimaldama hakkasid. See oli nädalaid, ei, paar kuud pärast Diana surma, kui mõte üldse töötama hakkas.”
Aitaidel on oma lapse hukkumise eest õigus nõuda kahjutasu tsiviilkohtu kaudu. Seda märgib kriminaalmenetluse lõpetamise määruski. Vanemad ei ole veel teatanud, mida nad edasi teha kavatsevad.
“Ma ei hau mingit kättemaksu kellelegi, kuid ma tahan, et keegi tunneks ennast vastutavana minu tütre surmas,” ütles Irina Aitai.
Õnnetuse asjaolusid iseloomustab ehk seegi, et Pärnu Postimees oli lugeja telefonikõne peale mullu augustis, umbes viis kuud juhtunust varem teatanud ametnikele ohtlikust lahtisest kaevust Pärnu jõe ääres, kus kõnealune õnnetus juhtus.
Kaev suleti kindlalt alles pärast tragöödiat.