Koolid vuntsisid suvel ruume

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu täiskasvanute gümnaasium ehitas suvel seni üsna kasutuseta seisnud aula asemele kolm klassiruumi. Kolmest ruumist üks läks ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Elle Seimani kasutusse, kes kiidab, et uus ruum on valgusküllane ja hea atmosfääriga.
Pärnu täiskasvanute gümnaasium ehitas suvel seni üsna kasutuseta seisnud aula asemele kolm klassiruumi. Kolmest ruumist üks läks ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Elle Seimani kasutusse, kes kiidab, et uus ruum on valgusküllane ja hea atmosfääriga. Foto: Urmas Luik

Värske värvi ja laki lõhn hakkab Pärnu koolidest kaduma, sest õppeasutused on suviste remonditöödega enam-vähem ühele poole jõudmas.

Märkimisväärseima ümberkorraldusega sai lõppeval suvel hakkama Pärnu täiskasvanute gümnaasium (PTG), mis ehitas muidu üsna kasutuna seisnud saali asemele kolm klassiruumi: kaks võõrkeelte, ühe ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tarbeks.

“Saali kasutasime ainult kaks korda aastas ja samal ajal oli meil suur klassiruumide puudus. Meil on õpilasi ligi 500, klassikomplekte 16 ning keelerühmadel ei olnud võimalust gruppides tegutseda,” põhjendas PTG direktor Karin Kurvits.

Klasside ehitamisel toodi saali laeosa allapoole, ent uus ripplagi on kergesti teisaldatav juhuks, kui kunagi peaks tahtma saali endisaegset ilmet taastada. Aula parkett seevastu oli sedavõrd heas korras, et põrandat kool uuendama ei pidanud.

Kurvits ütles, et kuigi esialgu kavatses kool sel suvel ka pööningu soojustada, jääb see ettevõtmine kahjuks tulevikku.

“Raha soojustamiseks küll eraldati, kuid Pärnu linnavalitsuse majandusosakond otsustas selle suunata toimetulekukooli remondiks. Hoolimata sellest on kool uueks, 28. augustil algavaks õppeaastaks valmis,” lubas Kurvits.

Värviti seinu, lakiti põrandaid

Koidula gümnaasiumi välistreppidel, kodundusklassis, kasvatusraskustega õpilaste ja keemiaklassides tehti suvevaheajal kapitaalremonti. Väiksema remondikuuri läbis kuus klassiruumi.

“Lihvisime üle aula põranda ning kandsime neli korda lakki peale. Uue lakikihiga kaeti spordisaali põrand. Värvisime üle õppehoone koridorid ja trepikojad. Samuti värviti ja remonditi katust ning fassaadi. Vahetasime välja 13 suurt valgustit. Uus evakuatsioonivalgustus paigaldati kooli juba kevadel,” loetles direktori asetäitja majandusalal Ülle Sakkeus tehtud töid.

Samuti pandi nõuetekohane evakuatsioonivalgustus juunis Raeküla kooli Käo 4 hoonesse. Kooli Lembitu 1a asuv väike maja sai automaatse tulekahjusignalisatsiooni. “Praegu enamaks kahjuks raha ei jagu, sest põhirõhk on jooksvate kulude katmisel,” nentis kooli haldusjuht Pille Paulberg.

Vanalinna põhikoolis värskendati suvevaheajal esimeste klasside tarvis kaht klassiruumi. Pühavaimu tänava majast, kus Riigi Kinnisvara AS renoveeris suvel küttesüsteemi, toodi suurde koolimajja tagasi arvutiklass.

Pärnu ühisgümnaasiumis (PÜG) tehti suve jooksul hulganisti väikesemahulisi remonditöid. Majja paigaldati uus evakuatsioonivalgustus ja päästeameti nõuetele vastavad välisuste lukustused. Inglise keele klassist käis üle sanitaarremont, õpetajate toa laed-seinad ja tüdrukute käsitööklassi seinad said värskema väljanägemise. Viie klassi põrandad lakiti üle ja õppealajuhatajate kabinetti pandi päris uus põrandakate.

PÜG direktori Mart Kuuskmanni sõnutsi jäid rahapuudusel tegemata terviskaitsetalituse ettekirjutuses nõutud remont kooli peaõppekorpuse treppidel ja poiste tööõpetuse klassi ventilatsioonisüsteemi uuendus.

Tööd jätkuvad sügiselgi

Vabakooli direktori Kalmer Kivi ütlust mööda remonditööd koolis veel käivad, sest 1. septembriks saavad üheksa klassitoa ja ateljee põrandad uue katte ning kooli alguseks eemaldatakse praegu maja fassaadil rippuv ventilatsioonitoru.

Suvel remonditi hoones elektrisüsteemi ja parandati keldrikorruse ventilatsiooniseadmeid. “Oktoobris lähevad väljavahetamisele klassiruumide uksed,” rääkis Kivi. Kooli remonttöid toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm.

Hansagümnaasiumi direktor Silja Kikerpill ütles, et kuna kahe aasta eest põhjaliku renoveerimise läbinud koolimaja garantiiremondi tähtaeg on 2012. aasta novembris, tegeles kool suvel pisemat sorti iluvigade kõrvaldamisega. Vaadati üle katus ja hoone fassaad, aga midagi tõsist, mis remonti vajanuks, ei leitud.

Ülejõe gümnaasiumi garantiiremondi tähtaeg kukub 2012. aasta juunis ja et hiljuti kukkus fassaadilt neljanda korruse kõrguselt pooleruutmeetrine tükk krohvi, peab ehitaja enne kooli algust selle vea parandama.

Muid olulisi remonttöid maja Ülejõe gümnaasiumi majandusjuhataja Viktor Voronovski kinnitusel ei vajanud.

“Tegime küll natuke tehnilisi töid liftide kallal ning väiksemaid värviparandusi majas sees. Kiidaksin siinkohal kooli koristajaid, kes vahatasid põrandad korralikult üle. Need läigivad nüüd, kuni 700 last jälle peale tuleb,” sõnas Voronovski.

Õppeaastaks on valmis Kuninga tänava põhikoolgi, kus suvel korrastati klassiruume ja laiendati garderoobi.

Avariiennetus Räämal

Rääma koolis tegeldi suvekuudel avariide likvideerimise ja ennetamisega. Kaks päeva kulus koolil kanalisatsiooniummistuste eemaldamiseks.

Poiste tööõpetusklassis on nüüd uus kraanikauss ja segisti.

“Veel vahetasime poiste tualettruumis välja katkise WC-poti ja mitmes klassiruumis tuli välja vahetada üle 50 aasta vanad segistid. Kunstiklassi panime kaks uut kraanikaussi ja toome klassi ka sooja vee, sest seni oli ruumis vaid külm vesi. Käesoleval nädalavahetusel tahame vana maja koridori põranda üle lihvida ja õlitada,” rääkis Rääma kooli direktor Elmo Joa.

Maja parendati väljastki. Katkised katusekivid asendati uutega, kinnitati ja parandati vanu vihmaveerenne ning kooli ümbritsevast pargist võeti mitu surnud ja ohtlikku puud maha.

“Paigaldasime majale tagasi krattide mahakangutatud vihmaveetoru. Sööklas sai välja vahetatud katkilöödud pakettaken. Muidugi lasime ka vanal koolimajal väljast aknad pesta, sest tõstukita ei ole neid võimalik puhastada,” ütles Joa.

Kevadel, enne kooliaasta lõppu tegi kool väljaminekuid mitme nõude täitmiseks: nüüd on Räämal normidele vastavalt korras välisukse lukustus ja evakuatsioonivalgustus. “Pimedal ajal särab koolimaja nagu jõulupuu,” hindas Joa.

“Töö käib meil CO2 kvoodi müügist eraldatud finantside kasutamiseks 2012. aastal. Suvel pidasime koosolekuid projekteerijate, arhitektide ja teiste spetsialistidega ning ehitustööde, näiteks aknavahetusega tahaksime alustada juba varakevadel. Fassaadi soojustamine ja katuse, küttesüsteemi väljavahetamine jäävad ilmselt järgmisele suvele,” arvas Joa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles