Sel nädalavahetusel avanes Pärnu populaarses puhkuse- ja spordipaigas Jaansoni rajal masendav pilt, sest kõik pingid ja puhkekohad olid segi pekstud ja istekohtadelt kistud palke oli jõevettegi loobitud. Põhimõtteliselt oli kõik, mis võimalik, hävitatud.
Tagantjärele võib isegi imestada, et laastamistööni üldse nii palju aega läks. Väiksemaid lõhkumisi on öisel ajal vaikseks muutunud rajal varemgi toimunud, kuid nii ulatuslikku seni mitte. Imestamisväärne sellegi poolest, et vandaalid ei löö risti ette isegi kesklinnas, meenutagem valgustite lõhkumist Vallikäärus.
Nüüd ei jää muud üle kui Jaansoni raja puhkepaigad taastada, sest seal märatsenud kurjategijatel ei saa lasta võita. Korrastamisele kulub loomulikult raha ja see tuleb meie kõigi rahakotist. Kahjuks ei saa lootma jääda, et inimestele mõeldud paigad inimlikku käitumist saavad nautida. Varem või hiljem tabab põhiteedest eemal asuvaid rajatisi, järelevalveta ja tühje hooneid sama saatus.
Ei ole meie ühiskond veel niikaugele arenenud, et hea mõttega ja heas usus tehtu karistuseta jääks. Jaansoni raja laastamine nii suures ulatuses nõuab suisa tugevat ja rasket tööd, aga nagu näha, ei peeta halva asja nimel paljuks end higiseks rassida.
Jaansoni raja taastamine on üks ettevõtmisi, kuid selle järel tuleb hoolega mõelda, kuidas tulevikus annaks niisuguseid vandaalitsemisi vältida. Pealtnägijaid ei pruugi olla ja sattudes juhuslikult silmitsi sellise seltskonnaga nagu nüüd laudhaaval pinke purustanu, peab mõtlema oma turvalisuse peale. Vaevalt tuleb kõne alla politseivalve, sest iga puu juurde korrakaitsjat ei pane.
Jaansoni raja puhul võiks kaaluda turvakaamerate kasutamist. Isegi kui laamendamist takistada ei suudeta, aitaks see pahategijaid tabada ja vastutusele võtta. Pealegi distsiplineeriksid juba videovalvest teatavad sildidki ja iga paigaldatud kaamera kestas ei pea lindistav aparaat olema.