Majandusringkonnad ootavad, millise lahenduse võlakriisile pakub täna Euroopa Liidu euroala riikide rahandus- ja peaministrite kohtumine. Rootsi ajakirjandus on tulemuse suhtes skeptiline.
Võlakriis kestab edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi investeerimisfirma Investor AB tegevdirektor Börje Ekholm ennustab Euroopale sünget tulevikku, kuna võlakriis on lastud areneda kaugele.
2008. aasta rahanduskriis pole lõppenud, sest seda vaid pidurdati ajutiste ergutavate rahasüstidega. Majanduskriis Euroopas süveneb ja börsitehingud näitavad aktsiate väärtuse rekordilist langemist.
Unistus pole täitunud
11 aastat tagasi lubati Lissaboni strateegias, et aastaks 2010 saab EList maailma dünaamilisim ja konkurentsivõimelisim majandus. Unistus õitsvas rahalises seisus euroliidust pole täitunud. Võlakoorem kasvab, aktsiate väärtus langeb, mitme liikmesriigi eelarvepuudujääk on suurenenud.
Viis ühisraha eurot kasutavat riiki ja hulk panku sõltuvad Euroopa Keskpanga ja ülejäänud riikide tehtavast kunstlikust hingamisest, et ellu jääda.
Euroopa võlakriisi üks peamisi põhjusi on, et eelarvepuudujääke ja võlgu puudutavaid reegleid ei järgitud. Euroalaga ühinemisel kehtis nõue, et ühegi riigi võlg ei tohiks ületada 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nüüd on keskmine tase 88 protsenti, Itaalial 120 ja Kreekal pea 160 protsenti.
Mitu riiki ajas oma rahanduse karidele headel aastatel, mil võeti odavaid laene ja kulutati ohjeldamata, kuigi tootmine ega eksport ei suurenenud. Arvestati, et kui tekivad probleemid, küll siis rikas Saksamaa aitab.
Euroopa pangad on laenanud Kreekale, Itaaliale, Hispaaniale, Iirimaale ja Portugalile kokku üle 750 miljardi euro. Nüüd kardetakse, et tänu ELi südamest tulevale soovile vältida Kreeka pankrotti satuvad keerulisse seisu isegi tugevama rahandusega riigid.
Kui 2008. aastal nimetati Hispaaniat ja Itaaliat rahandussüsteemi elupäästjateks, siis nüüd on need ise uppumisohus.
Pea vee peal
Rootsi päevalehe Svenska Dagbladeti kirjeldusel on Rootsil pea vee peal tänu tublidele eksporditulemustele ja riigi korras rahandusele. Pankade olukord on hea ja kriisiolukorda sattunud riikidele antud laenud moodustavad tühise osa.
Rootsi õppis 1990ndate panganduskriisist, kuid omajagu on olnud õnnegi. ELi kogemus näitab, et pettuse ja laenudega heaoluühiskonda üles ei ehita.
Rootsi analüütikud hoiatavad aastavahetusel kriisi süvenemise eest. Ent kui langetatakse õigeid otsuseid ja astutakse vastavaid samme, võib viie aasta pärast taas asuda majandust üles ehitama.
Rootsi pooldab maksujõuetute riikide pankrotti laskmist, et aidata hädast neid, kel on vaid ajutisi rahalisi raskusi.
Võlakriisiga kaasnevat närvilisust on Rootsiski märgata. Majandusprobleemid USAs annavad tunda siinses rasketööstuses. Veoautode tootjad Scania ja Volvo on vähendanud tootmist ja Scania koondanud 200 töötajat.
Rootsi suurpank Nordea on otsustanud vähendada töötajate arvu 2000 inimese võrra.
Riiklikul tasemel on oodata kulutuste kärpimist, näiteks sotsiaalvaldkonnas tähendab see pensionide vähendamist.
Reforme on vaja ELi pensionisüsteemis ja tööturu korralduses. Kui selle kõigega hakkama saadakse, ootab taas ees majandustõusu ajajärk.