Hiljuti oli riigikogus esimesel lugemisel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud eelnõu “Tulumaksu muutmise seadus”, mis nägi ette kohalike omavalitsusüksuste (KOVide) tulubaasi taastamise kahes etapis 2008. aasta tasemeni.
Valitsus ei toeta kohalikke omavalitsusi
/nginx/o/2016/11/01/6025129t1h54d7.jpg)
17. november 2011, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhimõtteliselt samadel seisukohtadel on Keskerakonna fraktsioon olnud järjekindlalt pea viimased kolm aastat, seistes omavalitsuste finantsvõimekuse ja nende tulubaasi viimise eest varem kehtinud tasemeni. Oleme esitanud riigikogu menetlusse mitu eelnõu, mis taastaksid omavalitsuste tulubaasi, kuid võimuteerulli all ei ole need jõudnud esimesest lugemisest kaugemale. Nii läks kahjuks seegi kord.
Eelnimetatud tulubaasi taastamise ettepanekud ei ole sündinud ainult opositsioonierakondade büroodes, vaid lähtunud kohapealt, omavalitsustest. Nende alusel on sündinud omavalitsusliitude koostöökogu ettepanekud valitsuskomisjonile ja riigikogule, muu hulgas taotletakse üksikisiku brutotulust tulumaksuna omavalitsuste eelarvesse laekuvaks osaks samuti 11,93 protsenti. Seega oli esitatud seaduseelnõul üldine toetus. Viimati tegi koostöökogu vastava ettepaneku riigieelarvesse käesoleva aastal läbirääkimiste käigus järgmise aasta eelarve kohta. Selles suhtes juba pahatraditsiooniliselt ühisosa ei leitud.
Samal ajal tulubaasi vähendamisega on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud kütuse-, toasooja-, elektrienergia-, kohaliku transpordi kulud, mis on pingestanud KOVide eelarveliste otsuste tegemist ja kahandanud teenuste osutamise võimalusi ja kvaliteeti.
Suurenenud on omavalitsustelt toimetulekutoetust taotlevate elanike hulk. Enamiku KOVide väljavaated investeeringuteks ja omafinantseeringu osa katmiseks euroliidu tõukefondidest rahastatavate objektide rajamisel on kahanenud ebapiisavalt väikeseks.
Kahjuks ei soovi valitsus omavalitsusi tugevdavat terviklikku ettepanekut toetada. Rahandusminister Jürgen Ligi sellekohases kirjas antakse teada, et inflatsioonist kiirem tulumaksu kasv on koguni suurendanud omavalitsuste võimalusi nende ülesannete täitmisel. Huvitav, missuguseid?
Kas lund on lükatud rohkem kui varem või parandatud enam tänavaauke või pakutakse lastele riigi tugeval käepigistusel senisest rohkem võimalusi osaleda huviringides? Kahjuks mitte. Ma ei saa kuidagi nõustuda väitega, et omavalitsuste võimekus on viimastel aastatel suurenenud. Hoopis vastupidi, omavalitsused on aasta-aastalt võimekust kaotanud. Ja mitte oma süül.
Omavalitsuste näljapajukil hoidmisel on asja iva suuresti omavalitsuste reformis. Kas me Toompeal seadusandjana ütleme, et riigis on KOVidega kõik korras, ja soovime näha nende 1500aastast võidukäiku või näeme tõsist probleemi teenuste halvas kättesaadavuses elanikele.
Tõsi on see, et ainult tulumaksueraldise pooleprotsendipunktise tõusuga me seda probleemi tervikuna ei lahenda, kuid igasugune sõnum omavalitsustele, et teiega arvestatakse ja lähtutakse partnerlusest riigiga, on igal juhul kordades parem kui senine tagasiminek ja murede eiramine.
Ütleme ausalt ja otse, et Eesti kohalik omavalitsussüsteem vajab muutmist ja ajakohastamist. See tähendab, et alustada ei tule piiridest ega omavalitsuste arvust, vaid palju keerukamast ja raskemast lülist.
Keskerakonna fraktsioon leiab, et valitsus on KOVid teenimatult jätnud vaeselapse rolli. Ometi peaksid nende suhted olema partnerlussuhted, üksteist arvestavad ja võrdväärsed. Kahjuks jätkub endistviisi valitsuse ja KOVide vastasseis.