Tallinna halduskohus ei rahuldanud keskkonnaorganisatsioonide kaebust Rail Balticu maakonnaplaneeringute peale.
Kohus ei rahuldanud Rail Balticu maakonnaplaneeringute kaebust
8. september 2018, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Avalikult Rail Balticust (ARB) esindaja Priit Humal teatas, et otsus kaevatakse edasi.
Kohus märkis otsuses muuhulgas, et pooled on erineval arusaamisel, kuidas mitut maakonda läbiva joonehitise raudteekoridori asukohta valida. MTÜ ARB ja MTÜ Eesti Looduskaitse Seltsi keskkonna kaitseks esitatud kaebuses on peamine vaidlusküsimus maakonnaplaneeringutele tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle osa, niinimetatud Natura hindamise nõuetekohasus – ulatus, andmete küllaldane hulk ja sellest tulenevate järelduste kontrollitavus, muuhulgas keskkonnamõjude leevendusmeetmete määramiseks.
Samuti vaidlustasid kaebajad ehk keskkonnaühendused otsustaja ja järelevalve tegija pädevuse ning leiavad, et isegi kui möönda pädevuse olemasolu, esines huvide konflikt, mis võis kaasa tuua õigusvastase kaalutlusotsuse tegemise.
ARB hinnangul võis saada otsustavaks asjaolu, et kuigi Arhusi konventsiooni alusel peab keskkonnaküsimuste otsustamisel olema info avalik, ei nõustunud kohus välja nõudma olulisi dokumente, mis menetluses on koostatud: valitsuse istungite materjalid, korrigeeritud tasuvusanalüüsid, rahastustaotlused, Rail Balticu ehitusmaksumuse kalkulatsioonid. Seega ei olnud võimalik kontrollida, kas riik on valinud parima võimaliku teekoridorialternatiivi.
ARB on seisukohal, et vaidlustatud maakonnaplaneeringute menetluses jäeti palju alternatiivid läbi töötamata, eelkõige ei ole põhjalikult uuritud, kas oleks saanud paremini kasutada olemasolevat raudteekoridori.