Valimiste tragikomöödia taas tulekul

Rahva helgemad pead ei taha kandideerida Toompeale, sest erakonnad on parlamendi maine täis teinud.

FOTO: Liis Treimann

Kui kuulen sõna “valimised”, haarab mu käsi taskuräti järele. Et silmi pühkida, sest kohe hakkab saama pööraselt nalja. Kisub kometiks, millega seoses meenub märtsis Pärnumaalt ­riigikokku kandideeriva hambamehe tõdemus hiljuti Postimehele antud usutluses, et natukese naeru järel ongi kõigil tuju parem.

Tellijale

Õnnetuseks ei vallanda naer kõnealusel juhul inimest stressist päästvate õnnehormoonide tulva, ka ei tugevda ta immuunsüsteemi, tervenda südant, paranda kopsude tööd ega peleta ­ängi. Vastupidi. Viib endast välja ja tekitab tuska.

Kuis annabki teisiti suhtuda Delfi portaalis mõni aeg tagasi pakutud spekulatsiooni kümmekonna häältemagneti kohta, kellele erakonnad hakkavat parlamendivalimiste eel tormi jooksma. Selles loendis on kolm sportlast, kolm lauljat, näitleja ning viiuldajast-rulluisutajast-päevapiltnikust-žurnalistist-toitumisnõustajast väikeettevõtjaproua.

Tagasi üles