Sügisel 1948 kaheksandasse klassi astunud kahe erineva kooli, kuid üht maja jaganud poisid ja tüdrukud olid juba tunda saanud uue võimu „rõõme”. Nad ei pääsenud ka uuetüübilise nõukogude kooli uuendustest: viimases, 11. klassis tuli jätkata segakoolis. Nii alustaski klassitäis Pärnu I Keskkooli poisse õpetaja Ilse Ermi juhtimisel ja klass Koidula kooli tüdrukuid Maria Irti käe all Pärnu I Keskkooli õpilastena aadressil Kooli 13 oma viimast õppeaastat. Nendest saigi valge maja esimene lend.
Millest räägitakse õppenõukogus 1952. aasta juunis (protokoll nr 23, 3. juuni 1952) enne kooliaasta lõppemist? Mitte midagi asumisest uude koolihoonesse, hoopis Stalini väljaku ehitamisest ja õpetajate ning teenistujate kohustusest kaasa lüüa 450 töötunniga. Otsustatakse töötada reedeti 9-12 ja teisipäeval 18-21.
17. juuni õppenõukogu teeb kokkuvõtteid eksamitulemustest VIII–X klassides. Kiituskirja väärib Frederik Vichmann, käitumishinne alandatakse avalikus kohas suitsetamise eest Aki Põldotsal, temaga juhtub lõbusaid lugusid hiljemgi. Mõlemast poisist tuleb veel juttu, sest nad kuuluvad esimese valges majas lõpetanud lennu hulka.
Viimane, 28. protokoll, mis koostatakse Koidula kooli majas, sisaldab poistekooli viimase lennu lõpetajate nimesid.
Ongi kõik, ei mingeid vihjeid, et uuel õppeaastal alustatakse hoopis teises majas ja see on hoopis teine kool ja teised õpetajad.
Tulemine
Vaatamata mõlema poole ebamugavustele ühises majas, sest õpiti Koidula kooli tüdrukutega vaheldumisi aasta hommiku-, aasta õhtupoole, oldi harjutud. Olukord pakkus piisavalt romantikatki: tulija leidis oma pingisahtlist kirjakese ja jättis ise vastuse hommikul samasse pinki istujale.
Suhtumisi muudatustesse oli mitmesuguseid, kes rõõmustas, sest sai tagasi oma ilusasse majja, kus olid möödunud põhikooliaastad, kes võttis äratulemist kui käsku, mida tuli vasturääkimata täita, kes oli pärast pikka suve maalt tagasi linnas ja läks sinna, kuhu teisedki.
Olaf Esna, XIa: Kui sügisel maalt kooli tulime, kuulsime kusagilt, et tuleb minna valgesse majja, kevadel ei räägitud midagi, vähemalt mina ei kuulnud, olin ju kogu suve maal. Linna omad võisid seda ehk teada. Mul oli jumala ükskõik, olin kord juba ühest klassist teise tõstetud. 10. klassi teisel veerandil võeti mul ju tukast kinni ja viidi Tamara Sule juurde. Mingi pahandus Ermiga oli, kas mingi pink kukkus varba peale või veel midagi. Tamara Sulg viskas veel nalja, et meie klassi õppeedukus on ühe võrra tõusnud.
Ermi mutt ütles ikka, et olen ta kirstunael, aga võttis valges majas oma klassi siiski tagasi, sõber Kalepi (Veljo Kalep, XIb) saatsid küll II keskkooli. Sinna pidi ka midagi andma, aga Kalep oli väänik. Sinna läks minu meelest ikka nõrgem seltskond. Kuidas nad tüdrukuid jagasid, küllap sai teine keskkoolgi mõnest tüütust tegelasest lahti.
Aita Närska, XIb: Mulle tundub, et jagati kes-kus-elas põhimõttel. Mina ja minu sõbrannad elasid kesklinnast kaugemal: jõe pool, Raeküla pool, nad sattusid kõik ühte, nii et ma ei tundnud kellestki puudust. Tundub, et enamik meie klassist tuli I Keskkooli üle.
Me rõõmustasime, sest olime valges majas lõpetanud I mittetäieliku keskkooli 7. kassi ja saime tagasi oma ilusasse valgesse koolimajja. Ilse Ermi poisteklassi omad tulid peaaegu kogu klassiga. Mulle tundub, et õpetaja tahtis nad kõik kogu komplektina kaasa tuua.
Tulime esimesel päeval kooli ikka varem, et saada head kohta, tüdrukute klass oli esimesel korrusel nurgapoolne, poistel samas kõrval. Suhtlemine tuli tasapisi ja mina armusin pärast nääripidu, oli ka julgemaid tüdrukuid, kes septembrist juba poistega sõbrustasid.
Maaja Hage. Kabini kool: katkend ajalooraamatust.
Kronoloogia
1861 – Pärnus loodi kreiskooli baasil progümnaasium, mis 1865 muudeti gümnaasiumiks. Õppekeeleks oli algul saksa, siis vene, hiljem eesti keel. Õpilaskond koosnes eri rahvusest noortest, õpetajad olid muulased. Koolimaja asus Pika tänava ja turuplatsi nurgal.
1875 – Koliti vastvalminud koolimajja, kus praegu asub Kuninga Tänava Põhikool. Kool nimetati Pärnu Poeglaste Gümnaasiumiks (PG).
1918 – Eestikeelse kooli algus. Direktoriks sai Oskar-Voldemar Mälk. Senine poeglaste kool muudeti segaalgkooliks, mis kajastus kooli nimes – Pärnu Linna Ühisreaalgümnaasium.
1922 – Kool sai nimeks Pärnu Ühisgümnaasium.
1927 – Taas muudeti kool poeglaste kooliks nimega Pärnu Poeglaste Gümnaasium.
1935 – Kool sai nimeks Pärnu 1. Gümnaasium.
1940 – Direktoriks sai Peet Kaaret. Kool sai nimeks Pärnu 1. Keskkool.
1941 – Direktoriks sai Reinhold Jürgenson.
1944 – Direktoriks sai Villem Nano.
1945 – Direktoriks sai Rudolf Kabin.
1947 – Koliti hoonesse Nikolai tänaval, kus praegu asub Vanalinna Põhikool. Ühe katuse all tegutseti Pärnu Lydia Koidula nimelise II Keskkooliga. Üks kool kasutas ruume ennelõunasel ja teine pärastlõunasel ajal.
1952 – Koliti valgesse koolimajja Kooli tänaval, kus praegu asub Pärnu Hansagümnaasium. Kool reorganiseeriti segakooliks ja Pärnu 1. Mittetäielikust Keskkoolist liideti keskkooli osa.
1961 – Direktoriks sai Elmar Roosna. Ilmus esimene õpilasalmanahh “Kajakas”, mida antakse välja tänapäevani. Inglise keele süvaklasside algus. Alustasid esimesed tootmisõpetuse klassid.
1963 – Kool sai nimeks August Jakobsoni nimeline Pärnu 1. Keskkool.
1966 – Kasutusele võeti kooli lipp, mille valmistas tütarlaste tööõpetuse õpetaja Alma Pihla.
1971 – Koliti praegusesse õppehoonesse Mai tänaval.
1995 – Kool nimetati Pärnu Ühisgümnaasiumiks. Käsitööõpetaja Aita Kitsnik tikkis lipule juurde Pärnu Ühisgümnaasiumi nime.
1998 – Ilmuma hakkas kooli ajaleht Haamer.
1999 – Direktoriks sai Mart Kuuskmann.
2000 – Hakati välja andma kooli aastaraamatut.
2011 – Kasutusele võeti koolimüts ja uus lipp. Lipu kavandas kunstiõpetuse õpetaja Marika Ristmäe.
Tänapäev
* Ühisgümnaasiumis õpib praegu 745 õpilast 29 klassikomplektis. Õpilane saab koolist kaasa väga hea inglise keele oskuse ja suurepärased teadmised kõigis õppeainetes. Gümnaasiumiosas on võimalus valida kolme õppesuuna vahel: A-klassides loodusainete õppesuund, B-klassides humanitaarainete õppesuund, C-klassides sotsiaalainete õppesuund.
* Õppimine on koolis populaarne. Iga neljas õpilane tegeleb teadustööga. 11. klassi õpilastel valmib õppeaasta lõpuks uurimuslik aastatöö. Üle kolmekümne aasta on kevaditi korraldatud õpilaskonverentse, kus ettekandmisele tulevad parimad uurimistööd.
* Õpilaskonverents on saanud rahvusvahelised mõõtmed: konverentsi valmistavad ette meie õpilased koostöös Hollandi, Rootsi, Soome, Portugali sõpruskoolide õppuritega. Õpilased osalevad edukalt piirkondlikel, üleriigilistel, aga ka rahvusvahelistel olümpiaadidel. Igal aastal pälvivad kümned õpilased noore teaduri märgi.
* Koolitööst vabal ajal on õpilastel võimalus osaleda huviala- (filateeliaring, mudilas-, laste- ning segakoor, rahvatants jt) või aineringides. Palju ja tulemusrikkalt tegeldakse meie koolis spordiga.
* Koolielu kajastavad koolileht Haamer, aastaraamat ja õpilastööde almanahh Kajakas.
* Aktiivselt osaleb koolielu korraldamises õpilasesindus, kelle eestvõtmisel hoitakse elus kooli traditsioone.
* Õpetajaid on 63, neist 20 oma kooli vilistlased. Õpetajate kaader on püsiv ja hea ettevalmistusega. Koolis töötab 3 pedagoogi-metoodikut (Maaja Hage, Eva Palk, Peedu Sula) ja 28 vanempedagoogi.
* Johann Voldemar Jannseni preemia on pälvinud Elmar Roosna, Valve Prikk ja Maaja Hage.