Galerii: õpetajate volleturniir tõi Pärnu veerand tuhat pedagoogi

“Jumalauta!” hüüatas üks roosa peapaelaga hallipäine Soome vanahärra, kel vanust tugevalt üle poole sajandi, kui oli 29. õpetajate võrkpalliturniiril palli viis meetrit üle otsajoone lajatanud. “Ei ole mitään,” lohutas umbes niisama vana naine, kes talle mänguvahendi võrgu kohale tõstis. Põhjanaabrite sats Lammi K sattus Pärnu spordihallis täbarasse seisu, sest matšis Rakvere gümnaasiumi vastu vaatas tabloolt vastu 7:20 kaotusseis.

Kohalik spordihall oli volleentusiastidest tulvil – seda kinnitas juba autode ja busside arv parklas, kus siinkirjutajal oli raskusi parkimiskohta leida. Hallis oli püsti pandud viis võrkpallivõrku, kus käis kõva andmine. Taamal tegid oma etteastet ootavad pedagoogid sooja: mõni silkas teisel korrusel jooksurajal lõbusal ilmel ja puhus juttu, teised venitasid keskendunult, klapid peas.

“36 võistkonda, neist neli välismaalt: üks Soomest ja kolm Lätist. Umbes 250 inimest,” luges võistluste korraldaja, Eesti koolispordi liidu projektijuht Robin Orgulas üles. “See võistlus on pisut vanem kui meie liit. Mingil määral oli see algus Eesti koolispordi liidu tegevusele. Võistlus kutsuti ellu, et motiveerida õpetajaid võistlustel käima.”

Arvestus käib kolmes tugevusgrupis. Korraldaja sõnutsi leidub kõrgeima tasemega rühmas osavaid vollemängijaidki, kuid üldiselt osaletakse seltskonna ja sportimisrõõmu pärast. Orgulase ütlust mööda erinevad näiteks esimene ja kolmas liiga taseme poolest märkimisväärselt. Tugevusgrupid pannakse paika eelmise aasta tulemuste põhjal. Kes võidab näiteks teise liiga, võtab järgmisel aastal mõõtu esimeses.

Nii nagu tase varieerub mängijate vanuski: osa on 20ndates ja trimmis, samal ajal kui teisel pool võrku pallivad vanemas eas harrastajad, kelle liigutused pole enam nii kiired.