Terviseamet: täitõbi on Eestis süvenev probleem

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täid võib saada iga laps.
Täid võib saada iga laps. Foto: Andres Teiss

Tulenevalt sel aastal suurenenud kaebuste arvust tuletab terviseamet lapsevanematele meelde, et pedikuloos ehk täitõbi on kergesti nakkav ja selle levikut saab piirata vaid ravi ja vastutustundliku käitumisega.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna vaneminspektori Gerda Jürgensoni andmeil on pedikuloos viimastel aastatel hakanud levima nii laste- kui hoolekandeasutustes. Ja kuigi pedikuloosijuhtude kohta ei koguta statistikat enam 2004. aastast, lahendas terviseamet eelmisel aastal paarikümnel korral pedikuloosi puudutavaid kaebusi ja nõustas inimesi. „Pedikuloosi puhul on suurim probleem just valehäbi ja arusaam, nagu tekiksid täid mustusest. Nakkuse võib saada igaüks soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest sõltumata,“ ütles Jürgenson.

Lapsevanemad peasid täide tekkimisel nii probleemi teadvustama, sellest tõvest teavitama kui kasutusele võtma vastavad ravimeetodid.  „Leviku seisukohalt on oluline kohe kontrollida ka teisi lapsi ja muid kontaktseid,“ rõhutas Jürgenson.

Peatäidega nakatutakse enamasti vahetult peakontaktis täitõvehaigega. Sagedamini esineb täitõbe kolme- kuni 11aastastel lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juuste või kammide, rätikute, patsikummide ja mütsidega. Peatäid levivad eelkõige rahvarikkas kohas.

Inimese peatäi on kahe- kuni neljamillimeetrine, seesamiseemne suurune tiivutu kuue jalaga parasiit, kes elab pea juustega kaetud alal ja imeb verd. Täi ei hüppa, lenda ega uju, aga suudab väga kiiresti ronida. Emane peatäi muneb päevas juuksejuurtele umbes viis kuni kümme muna ehk tingu. Ligikaudu 30päevase eluea jooksul muneb üks emane peatäi 150–300 muna. Parasiitide sülg ja väljaheited on allergilise toimega ja tekitavad ärritusnähte, kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.

Praktilisi nõuandeid lapsevanematele

·Kammimine on täitõve diagnoosimisel väga tähtis, sest visuaalne kontroll ei ole küllalt usaldusväärne.

·Peanaha sügelus tekib sageli alles nädalaid pärast peatäidega nakatumist, mistõttu täinakkus jääb pikka aega avastamata. Seetõttu on oluline regulaarselt kontrollida kõiki oma pere liikmeid.

·Ravige kõiki nakatunuid korraga.

·Enne ravišampooni kasutamist tutvuge kindlasti ravijuhisega ja kasutage vahendeid nõuetekohaselt.

·Taasnakatumise vältimiseks peske masinas (veetemperatuur üle 60 ºC) kõik haigega kontaktis olnud riideesemed: mütsid, sallid, kraega rõivad ja voodipesu. Kuivati kasutamisel lähtuge kuumemast režiimist.

·Masinpesuks sobimatuid esemeid peaks hoidma vähemalt kaks nädalat suletud kilekotis või viima keemilisse puhastusse.

·Juukseharju, kamme ja patsikumme tuleks samuti töödelda kõrgel temperatuuril või need ära visata.

·Puhastage korralikult tolmuimejaga kõik põrandad, vaibad, pehme mööbel ja seejärel vahetage tolmuimeja tolmukott, kuna tingude eluiga on kaks nädalat. Esemete ja põrandate puhul kasutage aurupuhastit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles