Hakkajad noored koguvad “Hakkajast” eneseusku

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse arenduskonsultant Imbi Lepik-Martinson on üks “Hakkaja” projekti vedajaid, tema kõrval on fotograafiahuviline tööpraktikant Berte Adamson, kes jäädvustas kodanikuühiskonna konverentsi. Foto: Urmas Luik

Noored satuvad tihti nõiaringi, sest tööotsast haarajalt nõuab tulevane tööandja kogemust, aga kust seda võtta, kui oled koolipingist tulnuna tööta jäänud ja üldises rebimises leivateenimise koha pärast pole võrdseid võimalusi.

Omamoodi õnge viskas pool aastat tagasi välja SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, pakkudes pikaajaliselt töötutele noortele välja omandada tööturul püsimiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi. Sellest õngekonksust haaras 38 neidu-noormeest.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse (PEAK) konsultant Imbi Lepik-Martinson ütleb, et projekt “Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule” on selle algusest jõudnud aastavahetuse eel nii kaugele, et peaaegu kõik osalejad on teinud tööharjutusi, käinud karjäärinõustamisel, koolitustel ja on juba tööpraktikal.

Enim hakkajaid on Pärnust (13), seevastu Vändra alevist, Kihnu, Surju, Halinga, Are, Tori ja Lavassaare vallast on igaühest üks noor. Kahe huvilisega on esindatud Sauga ja Tahkuranna vald ning Sindi. Kolm eneseharimise ja tööpraktika võimaluse kasutajat on Vändra, Paikuse, Audru ja Häädemeeste vallast ning lisandumas on üks soovija Koonga vallast.

Paar noort saavad “Hakkaja” projektis osaleda, kui nad ennast PEAKis kirja annavad.

Oskuste ülesleidmine

Pärnu Nooruse maja direktor ja tööpraktikandi juhendaja Uudo Laane on üsna veendunud, et kõnealusest projektist tõuseb noortele kasu ja paljud neist leiavad töö või alustavad ettevõtlusega.

“Igal inimesel on mingi oskus, millega ta võib kasulik olla, oluline on vaid see oskus üles leida ja organisatsiooni kasuks tööle panna. Scott ei ole sugugi esimene noor, kes meie majas praktikal on,” selgitab Laane.

Laane jutu järgi tuleb mõne noore puhul kujundada sõna otseses mõttes tööharjumust, sealhulgas kellaaegadest kinnipidamist, suhtlemist, otsustamisjulgust, loovust.

Laane käe all on tööpraktikal üks “Hakkaja” projekti noori, Scott, kes neljapäeval esines oma ballaadidega maavalitsuse saalis kodanikuühiskonna aasta tegusamate tunnustamisel.

Noortele pikaajalistele töötutele mõeldud projekti kuulutust luges ajalehest Scotti vanaema ja arvas, et see ettevõtmine võiks lapselapsele sobida.

“Lõpetasin Ülejõe gümnaasiumi ja läksin õppima Tallinna ülikooli kultuuriteaduskonda, aga õppemaks käis üle jõu. Nüüd tunnen, et saan õla alla, varem ei olnud sellist võimalust,” räägib Scott, klõbistades laual sülearvuti klahve, et näidata siinsamas praktikakohas enda tehtud videoklippi tuntud tantsurühmast.

Scotti soov on õppida ja hakata õpetama ettevõtlust, teha reklaamvideoid.

Arendavad kogemused

Raeküla Vanakooli keskuses on praktikal IT-huviline noormees Riho, kellel on lootust samas töökoht leida ja kelle üks ülesandeid on pressiteadete koostamine.

“Meie keskuses on noored alati teretulnud, on ju noored samamoodi vabatahtlikena siia noortekeskuse ehitanud 2008. aastal,” mainib Raeküla Vanakooli keskuse arendusspetsialist Piia Karro.

“Hakkajast” loodab Karro, et pikka aega tööta olnud noored saavad sellest konkreetset kasu: õppides uusi inimesi ja tegevusi tundma, hakates jälle aktiivselt suhtlema.

“Analoogselt noortega saab meiegi organisatsioon kasu just kontaktide näol, kuna iga konkreetse noore selja taga on tema enda suhtlusvõrgustik,” arutleb Karro. Lisades, et projekti noortest oli keskusel väga palju abi sügisel Ameerika nädala korraldamisel, nad aitasid ette valmistada materjale ja näitusepindu.

“Riho ülesanne oli veel meie linnaosa lehe kokkupanemine ja kodulehe haldamine. Võtsime Riho praktikale ja plaanime ta uuest aastast tööle võtta, sest tal on meie keskusele sobiv hobi – fotograafia ja filmindus ja ta on hakanud jäädvustama nii meie keskuse kui linnaosa ajalugu,” selgitab Karro. Tema jutu järgi kaasab Vanakooli keskus vabatahtlikke eri ürituste ettevalmistamisse, olgu need kontserdid, konverentsid-seminarid, koolitused või noortekeskuse ettevõtmised.

Tööharjutajad Taisto ja Tiit aitasid remontida MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse lastemaja, kus neid juhendas tegevusjuht Arvet Ollino.

Shalomi lastemaja juhataja Krista Ollino peab kõnealust ettevõtmist väga oluliseks, sest see võimaldab noortel panna ennast proovile uutes olukordades ja uudses keskkonnas, saada julgustust ja juhendamist. “See projekt toob noorte ellu väljakutseid ja kontakte, noorel on võimalus saada kogemusi, näha enda tugevusi ja nõrkusi,” märgib ta.

Kahe “hakkaja” kohta mainib Krista Ollino, et kõige rohkem on need noored mehed aidanud lastemaja oma huvi ja abivalmidusega. Tööd nad ei põlga ja kus vaja, löövad käed külge, nagu hoone remondil ilmnes.

“Igale noorele läheneme tema isikust lähtuvalt, sest meile on tähtis noore terviklik areng,” kinnitab nende mentor Arvet Ollino. “Me ei püüa neile anda ainult praktilisi töökogemusi, vaid ka sotsiaalseid ja isikut arendavaid kogemusi, mis noort edasi aitavad.”

Noorte töötute projekt “Hakkaja”

* Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse algatatud projekt “Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule” kestab 1. augustist 2011 kuni 30. juunini 2012.

* Sihtrühm on 16–24aastased, kes tööta on olnud pool aastat või kauem. Projektiga on liitunud 38 aktiivset noort, võimalus on veel kahel endast teada anda.

* Eesmärk on pikaajaliste töötute ja heitunute sotsiaalse tõrjutuse vähendamine.

* Aasta tagasi (31. detsembril 2010) oli Pärnumaa töötukassas arvel 410 pikaajalist noort töötut, võrreldes 2007. aastaga oli nende arv tõusnud 25 protsendilt 63 protsendini.

* Projekti maksumus on 163 091 eurot, sellest 146 691 euroga toetab Euroopa sotsiaalfond. Projekti omafinantseeringu 16 400 eurot tagavad Pärnumaa omavalitsused, liikumine Kodukant ja Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus.

* Projekti partnerid on Pärnumaa omavalitsuste liit, aktiviseerimiskeskus Tulevik, MTÜ Pärnumaa Kodukant, Eesti töötukassa.

Andmed: Pärnu Postimees

Piia Karro, Raeküla Vanakooli keskuse arendusspetsialist

“Suhtun kõnealusesse “Hakkaja” projekti väga positiivselt. Selliseid ettevõtmisi võiks pidevalt toimuda. Just põhimõttel, et korraga tegeldakse suurema hulga noortega ja mitte nädal või kuu korraga, vaid ikka pikemat aega.

Niisugust tegevust võiks kas omavalitsuse või riiklikul tasandil koordineerida, et noortele ja miks mitte teistelegi pikaajalistele töötutele toimuvad sidustatult ja pikaajaliselt näiteks koolitused, nõustamised, klubid, laagrid.

Mentori-juhendajana õpin ise päris palju juurde, seda eelkõige noorte motiveerimisel ja mõtlema õhutamisel. Teen seda sellepärast, et mulle meeldivad inimesed ja eriti lapsed, noored. Mis võib veel parem tunne olla, kui näed aasta või paari pärast sedasama noort säravi silmi tänaval vastu tulemas ja teada andmas, kui hästi tal üks või teine asi õnnestub? Tänu sellistele hetkedele ongi maailmas tore elada.”