Neljapäeval üürgab Pärnus ohusireen

Püsiv ohuteavitussüsteem on niivõrd raske, et igale poole seda panna ei õnnestu. Foto: Päästeamet

Pärnumaal vältava õppuse Kevadtorm käigus katsetatakse sel neljapäeval kell 11 uut hoiatussireenisüsteemi. Kuuldava heli tähendus on käsk varjuda siseruumidesse. Kohe pärast sireeni käivitumist peaks kõigile piirkonnas olijatele tulema sõnum, mis teavitab, et tegu on õppusega.

Päästeameti sireenivõrgustiku projektijuhi Tambet Vodi sõnutsi hakatakse sireeni kasutama kiire ja vahetu ohu puhul elule. Õhurünnakud Ukrainas on põhjus, miks sellist süsteemi hakati ehitama. “Kui oled, kaks kätt taskus, keset tänavat, pole telefoni, nutiseadet ega raadiot, on sireen teate edastamiseks väga hea,” lausus Vodi.

Sireene on kavas kasutada veel näiteks kemikaaliohu puhul, et inimesed otsiksid kiiresti varju. Tormide ja veetõusude eest hoiatamiseks see sireen mõeldud pole, kuna sääraseid ilmanähtusi on võimalik pikemalt ennustada.

Peale Pärnu paigaldatakse sireenipõhine ohuteavitussüsteem 21 linna ehk Tallinna ja selle lähiümbruse tiheasustusse, Tartusse, Narva, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Maardusse, Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu ja Paidesse. Kokku tuleb umbes 120 püsivat sireeniposti.

Vodi märkis, et Eestisse rajatav sireenisüsteem on omamoodi revolutsiooniline. Enamik riike on pannud palju väikseid poste, kuid Maarjamaal proovitakse panna harvemini ja võimsamaid. Nii on tulevikus ülalpidamiskulu väiksem. Teisalt on keerukam leida sobivaid asukohti. Vodi selgitas, et väiksem süsteem, kus neli pasunat, kaalub umbes 60 kilogrammi, meil kasutusele võetavas komplektis on kõlareid 24 ja nii on vaja head kinnituskohta, mis säärast raskust kannatab.

Mobiilset ohusireeni on võimalik paigaldada igale poole. Foto: Päästeamet

Tegu on spetsiifiliste kõlaritega, mis on ilmastikukindlad ja mille heli levib kaugele, kuid tegelikult saab neist mängida mis tahes heli. “Melomaanile väga hea kuulamisaparaat pole, kuna mängib kitsast sagedust,” selgitas Vodi. “Seda sagedust mängib ta lihtsalt väga kõvasti.”

Ohutussireen pidanuks paika saama mullu suveks. Vodi põhjendas viivitust vajadusega protsessi käigus õppida, sest süsteem on meile täiesti uus. Praegu täieneb sireenisüsteem iga nädal seal, kus asukoht leitud ja kokkulepped sõlmitud. 

On ette tulnud, et kokkulepe omanikuga on olemas, kuid konstruktsioon ei kannata pasunaid välja. Samal ajal leidub kinnisvaraomanikke, kes viimasel hetkel nõusolekust loobunud. “Üldhuvina võiks tulevikus olla seadusandluses, et meil on õigus sireeni paigaldada. See on kasulik nii omanikule kui  ümberkaudsetele inimestele,” arvas projektijuht.

Kõlarid on süsteemi nähtav ja kõige odavam osa. Kulukamad on kaabliühendused – kaableid kulub kilomeetrite viisi –  ja turvalisus. Nii ilma mõttes kui IT-poole pealt. 

Sireenisüsteemi puhul on arvestatud, et see peaks vastu voolukatkestustele. Tagatud on, et üks sireenipost töötab vooluta üle nädala. Päästeamet kasutab ka mobiilset sireeni, need pasunad saab laost võttes kuni kümne minutiga tööle.

Tambet Vodi sõnutsi on info õppuse kohta koostöös Pärnu linna ja Tori vallaga edastatud koolidesse, et õpilased teaksid: selline sireen võib nendeni kosta. Foto: Päästeamet

Vodi sõnutsi on info õppuse kohta koostöös Pärnu linna ja Tori vallaga edastatud koolidesse, et õpilased teaksid: selline sireen võib nendeni kosta. Samuti on teavitusel arvestatud Ukraina põgenikega, kelles sireen võib tekitada paanikat. 

Õppuse ajal on Pärnus töös kaks püsivat sireeni ja üks mobiilne. Püsivad on paigutatud Tammiste telemasti ja Ehitajate tee lähistele mobiilimastile. Kolmas ehk mobiilne sireen pannakse tööle sisejulgeoleku maja juures.

Vadi ütles, et kogu Pärnut praegune süsteem kindlasti ei kata ja see täieneb. “Kui Pärnus testi käigus sireeni ei kuule, ei pea olema nördinud, et kehv süsteem,” lausus ta. Kevadtormi õppus tuli kiiremini peale, kui aparaate paigaldada jõuti.

Heli levik sõltub asjaoludest, kuna on eri takistajaid, võimendajaid, müra, mistõttu täpset kaugust on Vadi sõnutsi keeruline öelda. Praegu on arvestatud, et statsionaarne sireen kostab 1,5 kilomeetri kaugusele.

Vodi tõdes, et nende eesmärk pole tekitada nii valju heli, mida kuuleks piirkonna äärealadel siseruumideski, sest väljas võib helinivoo ohtlikuks muutuda. Kuid pasunate lähistel kostab hääl kindlasti siseruumidesse.

Eeloleva õppuse käigus on plaanis mõõtmised, mis aitavad mõista, kas senine teooria peab paika. Vajadusel täiendatakse süsteemi.

Pärnus ei paigaldata ohusireeni esimest korda. Pärast 2005. aasta jaanuaritormi toimunud kohalikke valimisi rajati linna strateegilistesse punktidesse autonoomne häälteavitussüsteem ehk PAUH. Tollal oli eesmärk hoiatada ekstreemsete ilmaolude eest. Süsteem paigaldati Pärnu viie kõrgema hoone katusele 2008. aastal, kuid lülitati välja, kui linnavõim vahetus.