:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/13/16070097t1h440c.jpg)
Täna anti Tallinna botaanikaaias looduskaitsekuu avamise raames üle Eerik Kumari preemia. Suurima looduskaitselise tunnustuse pälvis looduse heaks väga palju ära teinud, Lääneranna vallas Matsalu külas elav abielupaar Kaja ja Aleksei Lotman.
35 aastat looduskaitsega tegelnud Aleksei Lotman märkis pärast auhinna vastuvõtmist, et Kumari preemia on elutööauhinna hõnguga ja seotud vanusega. “Kindlasti on see südantsoojendav. Iga tunnustus tekitab alati natuke ka segadust. Aga alati on oluline, kui head kolleegid tunnustavad, sest ega ennast oska ju objektiivselt hinnata.”
Aleksei Lotmani sõnutsi oli väga meeldiv üllatus, et nad just koos kaasaga preemia pälvisid. “Ka siis, kui oleme eri kohtades looduskaitses töötanud, oleme mõnes mõttes töötanud paarisrakendina. Olnuks väga piinlik, kui mind oleks üksinda autasustatud. See poleks mulle sugugi sobinud. Küllap Kaja tundnuks sama,” arvas Aleksei Lotman ja lisas, et abikaasa Kaja on mitmel aastal nii mõnegi teise inimese preemiale esitanud. “Nüüd tuli hoopis meile ära,” rõõmustas Aleksei Lotman ja lubas, et ei plaani pensionile minna. “Ju ma ikka jõudu mööda jätkan. Kui midagi välja tuleb, on alati tore!” ei kavatse vastne preemiasaaja jalgu seinale visata.
:format(webp)/nginx/o/2024/05/13/16070098t1h493b.jpg)
Aleksei Lotman kinnitas, et nad ei tee oma tööd tunnustuse nimel. “Looduskaitse on ellujäämise küsimus: kui inimkond oma elukeskkonna ära hävitab, hävib ta ka ise. Eks me tee seda lastele ja lastelastele mõeldes,” täpsustas ta.
Looduskaitselised proovikivid on Matsalus jätkuvalt seotud Läänemere-äärsete aladega. Staažikale looduskaitsjale teevad rõõmu kevaditi rannakarjamaadel peatuvad lagled. “On tore näha, et töö rannakarjamaade ja nende elurikkuse nimel on tulemust andnud. Ega kunagi ole asjad nii head, kui tahaks, aga on midagi, mis rõõmustab,” tõdes Aleksei Lotman.
Püüan meeles pidada, et tõsist tööd tehes ei maksa ennast liiga tõsiselt võtta.
Aleksei Lotman, bioloog ja looduskaitsja
Targu jättis premeeritu vastamata küsimusele, kes on tema suurimad eeskujud, põhjendades, et neid ei jõua üles lugeda. “Püüan meeles pidada, et tõsist tööd tehes ei maksa ennast liiga tõsiselt võtta. Inimesi, kes ennast väga tõsiselt võtavad, on kole palju. Eluterve iroonia ka iseenda tegevuse suhtes ei tähenda, et see tegevus pole tähtis, aga mõningane võime elu, sealhulgas ebaõnnestumisi huumoriga võtta on oluline. Ma ei tea, kas see mul alati õnnestub, aga püüan sinnapoole,” selgitas mees oma põhimõtteid.
Kaja Lotman tunnistas, et auhind võttis jalust nõrgaks, kuna see on looduskaitse valdkonnas kaalukas. “Kõige kõrgem auhind, millest keegi unistada võib, põhimõtteliselt on lagi käes. Mul on uhke tunne, sest varem on selle saanud väga auväärsed isikud. Juba nimi Eerik Kumari on auväärne: ta sündis Kirblas Matsalu rahvuspargi aladel ja tema preemia tuli Matsallu tagasi. Kumari vaim sai piirkonnas värskendust,” muljetas Kaja Lotman. “Teisest küljest on natuke ehmatav tunne, et näed, olengi juba nii vana,” viidates elutööpreemiale.
Aga alati, kui majandus intensiivistub, on vaja hoida sealjuures tasakaalu, et ta rajalt välja ei kihutaks.
Kaja Lotman, zooloog ja looduskaitsetegelane
Tähistamise peale pole pere jõudnud mõelda, kuid Kaja jutu järgi oli see botaanikaaias juba ära. “Looduskaitsjad said kokku. Neid inimesi pole väga palju ja kui kord aastas kokku saadakse, on see kõikidele suur rõõm,” rääkis Kaja Lotman ja lubas samas ametis jätkata. “Loodust on vaja kaitsta igal pool. Praegu on huvitav aeg: riigil on vaja majandust arendada. Aga alati, kui majandus intensiivistub, on vaja hoida sealjuures tasakaalu, et ta rajalt välja ei kihutaks. Looduskaitse on tasakaalustav element, mis hoiab ühiskonna normi piires. Looduskaitsetöö on praegu väga oluline.”
Kogu elu sama asja ajanud pere
Preemia nominentideks esitasid Kaja ja Aleksei Lotmani Eesti looduskaitse selts (ELKS) ja loodusretki korraldav Looduse Omnibuss.
Nii Kaja kui Aleksei on lõpetanud toonase Tartu riikliku ülikooli bioloogia eriala 1985. aastal. Aleksei Lotman on olnud mitu aastakümmet Eesti ühiskonnas loodushoiu eestkõneleja. Ta on avaldanud arvukalt selleteemalisi artikleid.
Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riis põhjendas nominendi ülesseadmist sellega, et Aleksei Lotmani töö on olnud oluline Eesti looduskaitse arengule, ta on aidanud tõsta nii teadlikkust kui rakendada praktilisi meetmeid. “Tema pühendumus ja teadmised on olnud väärtuslikud nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil,” märkis Riis ja täpsustas, et tegemist on silmapaistva bioloogi ja keskkonnaaktivistiga.
Aleksei Lotman on töötanud muu hulgas Matsalu looduskaitseala teadusdirektori, Tartu loodusmaja õpetaja, Tartu keskkonnateenistuse õhukaitse inspektori ja Natura 2000 katseprojektijuhina. 2011. aasta kevadest on ta Eestimaa Looduse fondis merekeskkonnakaitse- ja põllumajandusekspert.
Aleksei Lotman on Eestimaa Roheliste asutajaliige ja kuulus erakonna esindajana riigikogu XI koosseisu. Ta on pälvinud riigivapi V klassi teenetemärgi.
/nginx/o/2024/05/13/16070099t1h4d59.jpg)
Kaja Lotman on zooloog ja looduskaitsetegelane, kes praegu töötab keskkonnaametis looduskaitse nõunikuna. “Tema panus looduskaitsesse on olnud märkimisväärne nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil,” rääkis ELKSi esimees Kalev Sepp, kelle teatel on Kaja Lotman Euroopa looduskaitsega seotud 2000. aastast.
Kaja Lotman on kogu elu töötanud selle nimel, et looduskaitse püsiks Eestis elujõulisena. Ta on edendanud osaluslähenemist ja koostöövõrgustikke, omades suurepäraseid suhtlemisoskusi, mis on aidanud saavutada usaldust kohalike elanike ja looduskaitseorganite vahel. Koos abikaasaga algatas ta tunnustusprotsessi “Noor looduskaitsja”.
/nginx/o/2024/05/13/16070100t1h1f3d.jpg)
“Tema töö on inspireerinud paljusid ja jätnud jälje looduskaitse ajalukku,” avaldas Sepp.
Kaja Lotman oli aastatel 2012–2014 Euroopa kaitsealade liidu (EUROPARC) Põhja-Balti sektsiooni president ja 2014–2017 EUROPARCi föderatsiooni nõukogu liige. Tema töö hõlmas loodussõbraliku põllumajanduse edendamist Euroopa kaitsealadel. Ta on pälvinud muu hulgas Maailma Looduse fondi Elisabeth Jidhe nimelise looduskaitseauhinna kahasse Aleksei Lotmaniga ja esimese eestlasena 2019. aastal Euroopa kaitsealade liidu Alfred Toepferi medali.
2003. aastal omistati Kaja Lotmanile Valgetähe IV klassi teenetemärk ja 2011. aastal Eesti looduskaitsemärk.
Ornitoloogi ja looduskaitsetegelase Eerik Kumari nimelist preemiat on välja antud 1989. aastast. Esimesena pälvis selle Fred Jüssi. Looduskaitsepreemia määratakse kauaaegse väljapaistva tegevuse eest looduse uurimisel, looduskaitse korraldamisel, looduskaitseteadmiste ja säästva looduskasutuse põhimõtete levitamisel. Preemia suurus on 5000 eurot.
Looduskaitsekuu väljakuulutamisel tunnustati teisigi looduse kaitsmisel silma paistnud inimesi. Looduskaitse hõbemärgi pälvisid Loore Ehrlich, Mati Ilomets, Kaisa Linno, Renno Nellis, Remo Savisaar ja Meelis Uustal. Noore looduskaitsja märgi teenisid Anete Altrov, Lenne Mia Arras, Hava Kuks, Endel Meriste, Triinu Johanna Sepp, Ilona Tamm ja Laura Vainola.
