Vanemuine tõi hea tujuga uude nädalasse

Vainemuise näitleja Aivar Tommingas on muusikalides meeldejäävaid rolle teinud.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Vanemuise teatri muusikalikontsert “Memory 2009” on üpris hea algus uuele töönädalale. Piisavalt hoogne, kohati elegantne ja tulvil igale eestimaalasele arusaadavat sõud.

Alguses ei saa ehk hoogsalt vedama, pärast ei saa kuidagi pidama. Selle kohta sobib öelda – hea tujuga uude nädalasse.



Kontserdi enda kohta vahest seda, et mida edasi, seda paremaks ta muutus, eriti hästi õnnestus kontserdi teine pool. Tarmo Leinatamm juhtis kogu ettevõtmist vaimukalt, samal ajal informatiivselt, andes kerge ülevaate esitatavate palade taustast.



Vanemuise orkester mängis kompaktselt, mõnigi lugu ja soolo orkestris oli esitatud sõna otseses mõttes hea feeling’uga, mida oli saalist mõnus kuulata-vaadata.



Muusikalibänd koosseisus Riho Lilje, Jürmo Eespere, Alari Piispea ja Tiit Kevad oli igati omal kohal.



On selge, et muusikali kui þanri puhul oodanuks rohkem vokaali. Samal ajal kui esinejateks on draamanäitlejad, tuleb selles osas teha mööndusi. Põhiline, et kõlama peab eelkõige emotsioon, ja see oli olemas.



Sõu pakub võimalusi efektseteks numbriteks ja needki olid. Head näited on Gerli Padari ja Hannes Kaljujärve esitatud Rein Rannapi “Tango” ning Tatjana Mihhailova ja Lauri Liivi esitatud “Anything You Can Do” Irving Berlini muusikalist “Annie Get Your Gun”.



Gerli Padarist kujunes professionaalses plaanis õhtu tugevaim vokaalsolist. Ta oli efektne, igas numbris iselaadne ja nauditava laulmismaneeriga, mistõttu tema esitatud Sally laul John Kanderi muusikalist “Cabaret” pälvis selle kontserdi suurima aplausi.



Padari puhul meenub tema Sally 2003. aastal Smithbridge Productionsi väljatoodud ja Georg Malviuse lavastatud “Cabaret’s”.



Suurim üllataja oli siiras ja loomulik, isikupärase ja kauni häälega Tatjana Mihhailova. Tema numbrid olid stiilsed, esitatud hea maitsega ja musikaalsed.



Aivar Tommingas on muusikalides meeldejäävaid rolle loonud, samuti Hannes Kaljujärv ning Lauri Liiv. Publiku suutsid nad kõik, igaüks talle omasel moel, käima lükata, olgu tegu Jerry Bocki muusikaliga “Viiuldaja katusel” või Andrew Lloyd Webberi “Ooperifantoomiga”.



Tommingase puhul ei saa mööda tema Faginsist, mis meenub ikka ja jälle kui üks suurepärane roll aastast 2003 Malviuse lavale toodud muusikalist “Oliver”. Usun, et Tommingase Fagin on meeles kõikidel, kes tollal seda Lionel Barti muusikali kaemas käisid.



Lauri Liivi puhul meenub aga veidi arglik, kuid südamlik Lun Tha Richard Rodgersi muusikalist “Kuningas ja mina” (1998).



Selles muusikaliseltskonnas lõid veel kaasa Maria Sooaru ja Maarja-Liis Ilus, esitades eri ajastute muusikalide hitte.



Pärast lisapala, kui dirigent Leinatamm orkestril estraadilt lahkuda lasi, oli saalisolijatel tuju hea, mis aga tähendab, et sõu eesmärk oli saavutatud. Mida rohkem tahtagi.

    Tagasi üles