Homme algab Eestis 11. rahvaloendus. 31. detsembrist 31. jaanuarini saab ankeeti täita elektrooniliselt ehk toimub e-loendus. 16. veebruarist 31. märtsini kestab küsitlusloendus, mille vältel küsitlejad käivad kodudes.
Juhtkiri: Loeme end taas üle
30. detsember 2011, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvestades Eesti internetistuse taset, kujuneb rahvaloendus ilmselgelt internetipõhiseks. Jääb üle loota, et statistikaamet on aktiivse arvutikasutamisega arvestanud ja serverid ei hakka koormusest kokku jooksma.
Hingerevisjone arvestades ulatuvad rahvaloenduse juured Eesti alal 18. sajandi lõppu. Esimene tänapäevane loendus, mis puudutas Eesti territooriumi, korraldati 29. detsembril 1881. Ülevenemaaline kokkulugemine oli 1897. aastal.
Rahvaloendus Eesti Vabariigis kestis 1922. aastal kaks päeva, järgmise arvepidamise nihutas majanduskriis 1930. aastalt 1934. aastale.
1941. aastal korraldas Saksa okupatsioonivõim rahvastiku üldregistreerimise. Esimese sõjajärgse ülelugemiseni jõuti 1959. aastal ja pärast seda veel 1970., 1979. ja 1989. aastal. Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigis vaadati rahvas üle 2000. aastal. Seega on praegu ülim aeg jõuda selgusele, millised muutused on meie rahvastikus toimunud pärast Eesti astumist Euroopa Liitu ja piiride kadumist.
Leedulasi tabas valus üllatus. Nende äsjasel loendusel selgus, et kodumaa tolmu oli jalgelt pühkinud 430 000 inimest. Lätis oli sama näitaja umbes 200 000. Kõige varem järgmise aasta mai lõpuks saame teada Eesti rahvastikukaotused.
Inimestest ja nende elutingimustest pildi saamine on vajalik Eesti riigi arengupoliitika kavandamiseks. Sestap on ülimalt oluline, et kõik alaliselt Eestis elavad inimesed osaleksid rahvaloendusel. Küsitleja pole koll ja kes näost näkku vastata ei taha, leiab aja, et täita küsimustik elektroonselt.