Alanud aasta toob kaasa rohkelt väikesi tõuse

Aasta toob mõnele pisikese, teisele kopsaka palgatõusu, aga hindade tõusust saavad osa kõik. Foto: Liis Treimann/Postimees

Käesolevast aastast tõuseb alampalk 12 euro võrra kuus ja aprillist pension keskmiselt 160 eurot aasta kohta. Senisest rohkem raha tuleb hakata välja käima elektri, gaasi, suitsude ja viina eest.

Kõiki inimesi puudutab elektri hinna tõus. Ehkki esmalt teatas Eesti Energia, et levinuima, Kodu 1 teenuse kasutaja elektriarve kerkib jaanuarist keskmiselt 5,5 protsenti, siis nüüd “pääseme” 4,6 protsendiga. Kodu 1 hind on alanud aastal 11,41 senti kilovatt-tunni kohta ehk maksma hakkame kuus keskmiselt euro ja 26 sendi võrra enam kui seni.

Eesti Gaas tõstis kodutarbijatele gaasi hinda ligi 15 protsenti. Kodutarbijatele tähendab see hinnatõusu viis senti kuupmeetri kohta. Ettevõtte suurim kliendigrupp, kes kodu kütab gaasiga, hakkab gaasi kuupmeetri eest maksma 40 eurosenti. Et mullused arved veel vana tariifi järgi tasutud saaks, tuleb oma arvesti näit teatada hiljemalt täna.

Varasemast rohkem rahatähti tuleb välja käia alkoholi ja sigarettide eestki, sest alkoholiaktsiis kerkib sel aastal viis ja tubakaaktsiis kümme protsenti. Eesti alkoholitootjad on ajakirjanduses öelnud, et seda tõusu nad täielikult enda kanda võtta ei suuda ja hinnad tõusevad poeski.

Alam- ja parlamendipalk

Töötasu alammäär täistööajaga töötamisel tõusis 1.80 euroni tunnis ja töötasu alammäär 290 euroni kuus. Seni olid vastavad numbrid 1.73 ja 278.02.

Rääkides edasi palkadest, siis jaanuarist hakkas kehtima uus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, mille alusel arvutatakse teiste seas riigikogu liikmete töötasu. Nii suureneb nende palk 4,99 protsenti ehk 246 euro võrra, kokku hakkavad rahvaesindajad saama 3380 eurot kuus.

Pensionid tõusevad aga aprillist keskmiselt 4,4 protsenti, mis aasta peale teeb 160 eurot.

Selle aastaga jõustub rida tulumaksuseaduse muudatusi. Füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat kahandatakse 3196 eurolt 1920 euroni. See muudatus puudutab eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning kingitusi ja annetusi. Õnneks käivad muudatused nende kulude kohta, mis tekivad alles käesolevast aastast, ja veebruaris võib 2011. aasta kulusid veel vana korra järgi deklareerida.

Töötutele enam teenuseid

Töötukassa teatas, et peagi muutuvad senisest soodsamaks palgatoetuse maksmise tingimused. Palgatoetusega saab märtsist tööle minna töötu, kes arvel on olnud vähemalt 12 kuud tööleasumisele eelnenud 15 kuu jooksul.

Seni saab palgatoetusega tööle aidata inimest, kes töötuna on arvel olnud katkematult vähemalt 12 kuud. See tähendab, et kui pikaajaline töötu võtab vastu kas või paaripäevase töö, kaotab ta kohe väljavaate palgatoetusega tööle saada.

Koondamisteate saanud töötajatele osutatakse töö leidmiseks vajalikke teenuseid juba enne viimast tööpäeva, et nad leiaksid järgmise töökoha vahepeal töötuks jäämata või kogeksid töötust võimalikult lühikest aega.

Töötajale, kes halvenenud tervise tõttu ei saa oma ülesandeid täita, kuid kellele tööandja on valmis ümber- või täiendusõppe korral pakkuma muud tööd, antakse koolitust, hüvitades tööandjale veerand töötaja koolituse kulust.

2012. aastast võib paljudel teenustel lõpuni osaleda ka siis, kui töötu saab teenuse ajal tööle.

Ravimid ja vaktsiin

Välisreisile saab nüüdsest ravimiametilt luba taotlemata kaasa võtta senise viie preparaadi asemel kuni kümme eri ravimit.

Senine kord kehtestati kümme aastat tagasi, kuid vahepeal on olukord märgatavalt muutunud, näiteks eakamate isikute puhul ei ole viie ravimpreparaadi igapäevane tarvitamine haruldane. Peale selle tuleb tihti reisile kaasa võtta käsimüügiravimeid allergia, valu ja põletiku leevendamiseks.

Et iga ravimpreparaati võib ravimiametilt luba taotlemata jätkuvalt kaasa võtta kuni viis pakendit, ei suurenda muudatus sotsiaalministeeriumi hinnangul ravimite ebaseadusliku kaubanduse riski.

Jaanuarist lisandus soodusravimite loetellu üheksa 50protsendise, üksteist 75- ja kümme 100protsendise soodustusega ravimit. Seega tasub oma arstilt või apteekrilt uurida, kas teile vajalikke ravimeid saab nüüd soodsamalt osta.

Kuna läkaköha on viimasel aastal aktiivselt levinud, jõustub riiklik immuniseerimiskava, mille raames hakatakse 15–17aastaseid noorukeid vaktsineerima läkaköha vastu. Selleks asendatakse revaktsineerimisel difteeria-teetanuse (dT) vaktsiin difteeria-teetanuse-läkaköha (dTpa) vaktsiiniga.

Kui näiteks 2008. aastal registreeriti Eestis 36,2 läkaköha juhtu, siis mullu juba 96,6 juhtu 100 000 elaniku kohta.

Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad pikka aega kestvad köhahood.

Esimesed haigusnähud sarnanevad külmetushaigusega: nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha, mis järk-järgult tugevneb.

Karistusregister avalikuks

Alanud aastast muutus karistusregister avalikuks. Justiitsminister Kristen Michali sõnade järgi on jõustunud kohtulahendid avalikud, mistõttu puudub mõistlik põhjendus piirata ligipääsu nendesamade otsuste andmetele karistusregistris.

“Seaduse järgi ei ole jõustunud lahendid väärteo- ja kriminaalmenetluses delikaatsed isikuandmed ja nende avaldamise kohustus tuleneb selgelt seadusest. Registri avalikkusel on oluline kuriteoennetuse moment, näiteks saavad vanemad lihtsamalt kontrollida oma lapsega kokku puutuvate inimeste tausta,” selgitas minister.

Alaealiste andmed on endiselt juurdepääsupiiranguga. Samuti ei muutu avalikuks ühe korra väärteokaristused, mis on väiksemad kui 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

Enda kohta käivat infot saab inimene küsida avaliku e-toimiku kaudu piiramatult ja tasuta. Samuti võivad lapsevanemad tasuta uurida oma alaealiste laste kohta. Kui andmeid soovitakse saada kirja või e-posti teel, on õigus saada enda kohta ja seaduslikul esindajal alaealise kohta andmeid tasuta kord aastas. Iga järgmise järelepärimise puhul tuleb tasuda riigilõiv 3.19 eurot.

Teisele isikule, näiteks tööandjale, on võimalik teha volitus enda andmete tasuta pärimiseks. Kaaskodaniku kohta saab päringut esitada vaid siis, kui on teada inimese täielik nimi ja isikukood. Sellise päringu esitamine on tasuline. Igast päringust jääb jälg, seega näeb iga inimene, kes tema andmeid karistusregistrist vaadanud on.