Kümnendik maakonnast on juba e-loendatud

Kui internetis rahvaloenduse ankeete täites tekib takistus, võib iga päev 8–22 haarata telefonitoru ja statistikaameti konsultantidelt nõu küsida. Foto: Toomas Huik/Postimees

Pärnumaalased on ühed aktiivsemad rahvaloendusel osalejad, eile keskpäeval oli e-loendatud juba kümme protsenti siinsetest elanikest, vaid Harjumaal oli protsent ühe võrra kõrgem.

Kõikvõimalikud foorumid ja ajalehtede kommentaariruumid on praegu tulvil kurtmisi, et e-loendusel on keeruline osaleda, või kahtlusi, et intiimsed isikuandmed rändama lähevad.

Kes aga ankeedi juba täitnud, vaidlevad vastu, et “rohelisel ajal” (kui täitjaid vähe) läheb töö väga kiiresti ja sääraseid asju, mida mõnes riigiameti registris juba niigi kirjas poleks, ei küsitagi. Ehk vaid usu- ja keeleoskuse küsimused, aga seksuaaleelistuste, läbipõetud haiguste ja palganumbri kohta keegi ei päri.

Esimestel päevadel loendusel osalenutele valmistasid kõige enam peavalu süsteemi aeglus ja aadresside sisestamise keerukus.

Esimest probleemi saab vältida, asudes ankeeti täitma, kui loenduskeskkonda sisenedes on osuti rohelisel alal. Punane värv hoiatab, et süsteem võib tõepoolest olla aeglane või häiritud.

Tõika, et elukoha märkimine polnud algul lihtne, tunnistas statistikaametki ja ööl vastu eilset uuendati tarkvara, mille käigus parendati elukoha märkimise võimalusi.

Samuti lubati selle uuenduse käigus likvideerida oht, et mõni inimene näeks kaaskodaniku andmeid. “Meile on teada kolm juhtumit, kus rahvaloenduse ankeeti internetis täitma asunud inimene sattus pärast sisselogimist veateatele, kus on kirjas kellegi teise nimi ja isikukood,“ rääkis statistikaameti andmetöötlussüsteemide osakonna juhataja Allan Randlepp. “Kõik täidetud ankeedid on aga turvaliselt kaitstud.”

Kui loenduskeskkonnas esineb tõrkeid, palub statistikaamet sellest klienditeenindajatele teada anda. Samuti on ameti kodulehel kõigile lugemiseks üleval küsimused-vastused teemadel, mis seni inimestele vastamisel raskusi põhjustanud.

Kuna väga palju eestlasi on välismaale tööle läinud, jääb tihti segaseks, kas nemadki üle loetakse. Loenduse mõistes on inimese püsielukoht Eestis, kui ta on 2011. aasta jooksul Eestist küll ajutiselt töö, õpingute või puhkuse tõttu ära olnud, kuid kavatseb tulla Eestisse tagasi.

Eile keskpäeval oli Pärnumaal ankeedi täitnud 8667 inimest, mis teeb kümme protsenti siinsetest elanikest, vaid Harjumaal oli protsent kõrgem.