Tundides magamine on koolides üsna tagasihoidlik probleem, vaid haruharva kostab keset tundi järsku õpilase norsatus. Ometi võib juhtuda, et mõnes tunnis uni pea „nokkima” koogutab ja silmad ei püsi mitte mingi väega lahti.
Tunnis magav õpilane on murettekitav õpilane
Õpetajate jaoks võib selline olukord olla solvav, näiteks meediaõpetaja Maria Murumaa ütles: „Torkaks hinge ikka küll, sest kui mina annaksin tundi nii, et istun laua taga, nägu vastu lauda, ja mõmisen midagi arusaamatut, ei oleks see ju aktsepteeritav?”
Tõepoolest, õpilane on tulnud gümnaasiumisse vabatahtlikult õppima, mitte magama, ja tunnis sobimatult käitumine võib ajada õpetajaga läbisaamise väga keeruliseks.
Üks põhjusi, miks tunnis uni peale tuleb, on see, et paljud noored on koolitööst ja huviringidest kurnatud, sest päev algab väga vara ja koju saab alles hilisõhtul, kusjuures ees ootavad veel kodused tööd.
Teine põhjus on niisama ringi seiklemine – olgu see päris maailmas või virtuaalmaailmas –, kus kulutatakse palju aega, mida tavaliselt võetakse une arvelt.
Kolmandaks võib olla aine „kuiv” ja õpetaja jutt monotoonne, siis pole ime, kui silm kinni vajub.
Metal ja märul peletavad und
Kui õpilane on ennast korralikult välja puhanud, säilivad head suhted õpetajatega ja hinded on märgatavalt paremad. Mida siis teha selleks, et tunnis magamajäämise probleem olematuks muuta?
Loogilised vastused on, et tuleks hilja üleval olemist piirata või kui sellest ei piisa, juua kanget kohvi. Karmimate meetmetena saab unerohtu võtta, kui und ei tule, aga raskeid ravimeid esimese abina soovitada oleks loll.
Unetuse põhjusi on palju
Hansagümnaasiumi meditsiiniõde Adeliina Palu ütles, et probleemil võib olla mitu põhjust. „Kui ilmnevad uneprobleemid, tuleb läheneda individuaalselt,” ütles Palu.
Põhjuseks võib tema jutu järgi näiteks olla see, et närvisüsteem on häiritud ega saa õhtuti magama jääda. „Vaadatakse action-filme, milles kestab põnevus lõpuni, ja siis peaks selle järel kohe magama jääma. Või kuulatakse energilist raju muusikat vahetult enne uinumist – siis ei ole aju puhkevalmis,” kirjeldas meditsiiniõde.
Samuti on tihti unehäirete taga inimestevahelised konfliktid – mure on hinges ja uni ei tule. Meditsiinilistest probleemidest nimetas Adeliina Palu pideva väsimuse põhjustajana näiteks avastamata suhkruhaigust.
„Et olukorda lahendada, tuleks kõigepealt üle vaadata oma päevakava: kus käid, kui kaua üleval oled ja nii edasi,” soovitas Palu. Unemeelitajad on ravimteed ja looduslikud tilgad.
Tegemist on üsna laialt levinud probleemiga, sest paljud õpilased kaebavad uneaja, -kvaliteedi ja väsimuse üle. Kooliarsti kogemuse järgi on selle põhjustajaks tavaliselt kindel asjaolu, mille möödudes või lahenedes uni tagasi tuleb.