Purunenud elektriliini parandamine võtab tihtilugu palju aega, sest rikkekohta on metsa vahelt keeruline leida. Arvestada tasub sedagi, et esmalt tuuakse vool tagasi suurematesse kohtadesse ja üksikud metsatalud on viimased päästetavad.
Elekter naaseb tihti vaevaliselt
/nginx/o/2016/01/26/4905989t1h9e4e.jpg)
7. jaanuar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast hiljutisi torme ja uudiseid elektrikatkestustest on Eesti Energia ja tema Jaotusvõrk saanud internetikommentaatoritelt ja muidu pahastelt pimedas istujatelt korduvalt vastu päid ja jalgu: raha küsida oskavad, aga kvaliteeti ei ole ollagi.
Eesti Energia jaotusvõrgu kommunikatsioonispetsialisti Tuuli Sokmanni sõnade kohaselt ei ole asi üldsegi nii, et Eesti Energia oleks mingi pahatahtlik ettevõte.
“Lihtsalt võrgu ilmastikukindlamaks muutmine võtab aega aastaid ja seni tuleb teha maksimum, et suurte tormide puhul rikked võimalikult kiiresti kõrvaldada,” seletas Sokmann. “Paratamatult on klientide ootused suuremad kui tegelikud võimalused. Loomulikult saame inimestest aru, sellepärast teeme, mis suudame, et kahjusid võimalikult kiiresti kõrvaldada.”
Sokmann märkis, et samasugused probleemid on Soomes, kus tema sõnade kohaselt on Eestiga sarnaselt märgatud, et võrgu ilmastikukindlaks muutmine võtab aega aastakümneid. “Seni muutub olukord elektritarbijate jaoks aasta-aastalt paremaks ja seekordse tormi järelgi vaadatakse üle kohad, mida saab paremaks muuta,” lisas ta.
Liinikatket otsitakse metsas tunde
Eelnevale vaatamata tahtis Pärnu Postimees ikkagi teada, miks võtab elektriliini parandamine nii kaua aega, et mõnes kohas Eestimaal oldi pärast jõulutormi isegi nädal aega vooluta. Pärast 26. detsembri tormi jäi Eestis elektrita mingil ajahetkel kokku ligi 175 000 majapidamist ja vaevalt neist väga paljud selle üle rõõmsad olid.
Nagu seletas Eesti Energia Pärnu-Jaagupi piirkonna käidukorraldaja Siim Talsi, on tööde venimise peamine põhjus see, et rikke täpne asukoht ei ole teada.
“Kui kõrgepingeliinile kukub puu, ütleb automaatika umbes ära, kus on rike, kuid kui tegu on madalpingeliini rikkega, saame ainult siis täpselt teada, kui inimesed rikkekohast teada annavad,” selgitas Talsi.
Et alajaamade vahel võib olla kilomeetreid elektriliine, ei leitagi üht riket tihtilugu muudmoodi üles, kui saadetakse brigaadid seda otsima. Enamik muidugi on näinud, et elektriliine ei ole ehitatud ainult teede äärde, vaid ka läbi metsade ja üle põldude.
Nii ajab mõni remondibrigaadi elektrik kummikud jalga ja läheb metsa vahele rikke põhjust otsima. Nii nagu tegid Eesti Energia alltöövõtja AS Empoweri töötajad Ürjo Orumaa, Agu Avarmaa ja Margus Saks neljapäeval.
Et autoga igale poole ligi ei pääse, marsib elektrik või brigaad metsas seni, kuni elektriliini purunenud koht on üles leitud. See võib võtta tunde.
Talvel, kui läheb varakult pimedaks, on õhtul ja öösel tihedast metsast rikke otsimine peaaegu võimatu. Siis tuleb otsing katkestada ja hommikul samast kohast jätkata. Vähemasti paistab see töö tervislik olevat.
Esmalt parandatakse tähtsad liinid
Purunenud liini leidmise korral võib see olla pinge all, seetõttu ei maksa kellelgi uisapäisa liini lähedale ronida. Reeglina lülib automaatika siiski kogu purunenud liini ulatuses elektri välja ja seepärast ongi katkestuse korral väga paljud korraga vooluta.
Neljapäeval tuli Empoweri brigaadil saagida Pärnumaal Hallinga vallas Ertsma külas metsa vahel maha puu, mis oli viimases tormis viltu vajunud ja ohustas mõne meetri kaugusel asuvat 10 kV elektriliini, mille katkemine jätnuks elektrita mitusada tarbijat Pärnu-Jaagupist Koongani.
Õnneks oli murdumisohtlikust puust teavitanud üks kohalik ja nii leidsid elektrikud koha üles suurema mureta.
Enne tööle asumist lülitati vool välja Pärnu-Jaagupi ja Vahenurme alajaamades, seejärel said elektrikud lülitada voolu välja kahes vahepealses väiksemas alajaamas. Pärast seda anti ülejäänud rahvale elekter tagasi ja 1,5 tundi pidi Talsi kinnitusel vooluta läbi ajama vaid 29 tarbijat.
Pärast puu mahasaagimist kordus elektri sisselülitamise protseduur samamoodi: esmalt suur liin maha, väikeste vahel vool jälle sisse ja siis suurde liini elekter tagasi.
Talsi sõnade kohaselt oli see siiski üsna õnnelik näide. Tihtilugu tuleb elektrikutel hoopis sadade meetrite ulatuses uut liini ehitada. Siis ronib elektrik posti otsa, seab uued liinid paika, ronib järgmise posti otsa – seni, kuni kogu purunenud elektriliin on taastatud. Lõigu parandamine võib võtta terve päeva.
“Tööde järjekord käib nii, et esmalt taastatakse liin suurte alajaamade vahel, et võimalikult palju inimesi saaks kiiresti elektri tagasi,” märkis Talsi. “Üksikute tarbijateni jõuame reeglina kõige hiljem. Sellepärast võib parandamine võtta mõnes kohas isegi kuni 20 päeva, nagu juhtus 2005. aasta jaanuaritormi ajal. Tööd oli tõesti kohutavalt palju.”
Põhiliseks lõhkujaks on loodus
Midagi ekstreemset meestel vähemasti Pärnumaal siiani metsas juhtunud ei ole, teadaolevalt ei ole veel kellelegi hunt ega karu vastu jalutanud. Kuid nagu Talsi seletas, on peamiseks elektriliinide lõhkujaks siiski loodus. Suurim mure on muidugi liinidele kukkuvad puud, kuid palju pahandust oskavad teha loomadki.
“Üks mure on kurepesad,” jätkas Talsi. “Nende pesad on ju tihtilugu posti otsas liini kohal ja pesast tuleb kõikvõimalikku, mis söövitab lõpuks liinid läbi.”
Kurgedega on Talsi ütlust mööda Eestis sellised kurjad lood, et suvel ei tohi lindude pesi üldse puutuda, talvel ainult keskkonnaameti loal. Nii polegi Eesti Energial tihtilugu muud teha, kui käia ainult kurepesade all liine parandamas.
Mööda maad sibavad looduse esindajad on aga sagedased külalised alajaamades. Mullu piisas Pärnu-Jaagupis ainult ühest rotist, kes sattus kohaliku alajaama trafo lattide vahele, kui oligi mitu tuhat inimest elektrita. Rääkimata õnnetutest kassidest, kes leiavad linnade alajaamades oma lõpu tihedamini, kui keegi söandab üles lugeda.
Alajaama rikke remontimine võib samuti aega võtta.
Elektrifirma esindaja teatel on asulates tihti ringtoite võimalus ja rikke korral suunatakse vool kiiresti ümber. Nii on elekter kodudes tagasi enne, kui mõni arugi saab.
Tormidest on isegi kasu tõusnud. Nimelt töötab Eesti Energia välja teavitussüsteemi, millega saadetakse elektririkke korral kliendile SMS, mis teavitab nii rikkest kui rikke likvideerimise orienteeruvast ajast.
Praegu käib süsteemi testimine pilootprojekti korras ja sellepärast võib endiselt igaüks elektririkete korral teavitada Eesti Energiat ka telefoninumbril 1343.