Lugejakiri: Pärnu plaan koroonakriisi leevendamiseks

Selmet lugeda lehest volikogu liikmete kirglikest solvumisest, võiks leheveerud olla täidetud sellega, kuidas ja mil viisil planeeritakse viia ellu erinevaid majanduskriisi leevendavaid meetmeid. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Piirangud ei kehti lõputult ning peagi tuleb aeg, kus peab hakkama tegelema koroonakriisist tingitud tagajärgedega, mis ei ole sugugi kergete killast vaid löövad kõiki majanduses osalejaid, sealhulgas ka avalikku sektorit.

Parim viis kriisiga toimetulekus on omada pikka plaani, mis peale kestlikkuse tagab ka mõistuspärase toimimisviisi, mille hulka kahtlemata kuuluvad ka suhtlusoskused ja vajalik selgitustöö meetmete rakendamisest. Majanduskriis ei ole üksnes eraettevõtete „lõbu“, see lööb väga valusalt ka avalikku sektorit, sealhulgas linnavalitsust ja tema allaasutusi ning sellega seoses kõiki linnaelanikke.

Vaadates praegust Pärnu omavalitsuse seisu ja toimetamist, tuleb tunnistada, et mingit kaugemale ulatuvat plaani, kuidas majandusraskustega toime tullakse, ei paista olevat. Volikogu ega linnavalitsus ei ole lagedale tulnud plaanidega, kuidas linn hakkab tegutsema juhul, kui liikumispiiranguid hakatakse leevendama või kuidas tulla toime eesootava majanduskriisiga. Ammugi puudub igasugune kommunikatsioon selles osas.

Volikogust on mõned siiski pidanud vajalikuks oma seisukohti avalikustada, kuidas tegutseda peale kriisi ("Siimo Lopsik: Elu kestmisest peale kriisi", 02.04.2020), kuid üldiselt jääb praegu puudu konkreetsusest ning pigem on seegi arvamusavaldus volikogu töö eripärast tulenevalt vastus kriitikale.

Kriisiga toimetuleku osas on siiani olnud võimalik leheveergude vahendusel lugeda üksnes sellest, kuidas ilma eelneva kommunikatsioonita suunati osadele allasutustele käskkiri kulude peatamisest, mis tekitas käskkirja saanutes palju küsimusi ("Pärnu koolijuhid ei nõustu linnapea käskkirja kulude vähendamise punktidega", 17.04.2020). Kommunikatsioon tekkis, kuid sedagi koolijuhtide eneste initsiatiivil.

Praegu oleks õige aeg avalikustada, keda ja kuidas tabavad kärped, kas selle nimel tehakse üldse tööd? Kas on oodata ringide tasude tõstmist või langetamist, kas planeeritakse lasteaiatasude vähendamist või kasvavad need hoopis? Kuidas toimub erinevate teenuste osutamine elanikele? Vajame avatud linnajuhtimist, millesse peavad panustama kõik, alatest linnavalitsusest ja volikogust, lõpetades allasutuste juhtide ja töötajatega ning ka linnaelanikega.

Pärnu võiks siinkohal riigile eeskujugi näidata, hakates juba varakult eelkõige kommunikeerima, millised on planeeritavad meetmed. Kuid selle asemel saab leheveergudel jälgida hoopis teistlaadi omavalitsuse tegevustikku, millest võtavad osa hasartseks muutunud volikogu poliitikud. ("Jüri Lebedev: Sitzpresident’ki peaks ­eriolukorras tööd tegema", 02.04.2020; "Meelis Kukk: Hingake süvagavalt, te olete erutatud", 05.04.2020; "Meelis Kukk: Mis maksab poliitdraama pilet?", 19.04.2020, "Andres Metsoja: volikogu pole tsirkus", 22.04.2020)

Sellised poliitikutele omased liivakastimängud viivad aga tegelikkusest eemale ja on asendustegevusteks vajalikele tegevustele. Selmet lugeda lehest volikogu liikmete kirglikest solvumisest, võiks leheveerud olla täidetud sellega, kuidas ja mil viisil planeeritakse viia ellu erinevaid majanduskriisi leevendavaid meetmeid. Kui poliitikud nii hasartselt tegeleks ka kriisi maandamise meetmetega, oleksid lahendused ammugi käeulatuses.