Kalmistumajanduse korrastamiseks on kolm aastat

Vana-Pärnu, Vana ja Alevi kalmistu on muinsuskaitse all, kus ei tohi eemaldada vanu hauatähiseid ega piirdeid isegi siis, kui need on aja jooksul viga saanud. Foto: Urmas Luik

Jaanuarist hakkas kehtima Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri, mis on koostatud Eesti kalmistuseaduse alusel. Pärnu linnavalitsus on andnud majandusosakonnale kolm aastat kalmistumajanduse kordategemiseks.

Ülevaade Pärnu kalmistutel hauaplatside haldajate, aga ka sinna maetute üle hakkas kaduma 1990. aastatel, kui tavanditeenuste osutamine läks üle erafirmadele ja linnavõim kaotas kontrolli kalmistumajanduse üle.  

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna heakorraspetsialist Arvo Kase ütles, et ülevaadet linna kalmistute kohta hakati taastama 2000. aastal ja järjepidevamalt aastatest 2005–2006, kui hauaplatside eraldamise ja matmise suhtes seati sisse ülelinnaline kord.

Segadused kalmistutel pole ainult Pärnu probleem, vaid üleriigiline mure, millest annab tunnistust kas või see, et Tallinna algatatud kalmistute register sisaldab peale pealinna surnuaedade teavet ainult Põlva, Elva, Haapsalu, Jõhvi, Rapla, Maardu ja mõne valla surnuaia kohta. Suuremaid Eesti linnu, nagu Pärnu või Tartu, sealt ei leia.  

Samal ajal sisaldab nimetatud internetikülg www.kalmistud.ee selles esindatud surnuaedade kohta muu hulgas maetute otsingu. Aga ka kultuurilooliste haudade loetelu, võimaluse hauaplatsi taotleda ja muud kasulikku.

Kase, kes heakorraspetsialistina tegev ka kalmistumajanduse korrastamisega linna viies surnuaias, sõnas, et ülalnimetatud teavet sisaldav veebileht on Tallinna algatus ja sinna oma rahulate kohta teabe lisamine läheks Pärnule mõndagi maksma. Niisiis kaalub Pärnu kalmistuteabe avaldamist oma linna kodulehel.

Esialgu pole sinna aga midagi riputada, kuna segadus hauaplatsidega jätkub.  

Näiteks ei leidu täit ülevaadet hauaplatside omanike kohta, samuti ei tea linn täpselt, millised hauaplatsid on maha jäetud, millised endistviisi maetute omaste hooldatud.

Kollased sildid

Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius rääkis mõne päeva eest Vikerraadios, et kavas on hauaplatsid kevadel varustada siltidega, mis kutsuvad üles nende hooldajaid endast teada andma, et sõlmida linna majandusosakonnas platside kasutuse lepingud.

Kase kirjeldas lähemalt, et tegu saab olema sedelitega, mis pannakse hauaplatsidele nähtavasse kohta, et omanikud annaksid aasta jooksul endast märku, kas nad tahavad edaspidi veel konkreetse platsi eest hoolt kanda ja sinna omakseid matta või puudub neil selleks soov või võimalus.

Kui aasta pärast ei ole linnavõim vastust saanud, otsustab selleks loodav komisjon, mis hüljatud hauaplatsiga edasi teha. Näiteks: kui viimasest matusest on möödas veerandsada aastat, lubatakse peale matta.

Eesmärk on saada igale hauaplatsile hooldaja. “See peab olema üks kindel inimene, et ei tekiks perekonna sees vaidlusi, kellel on rohkem või vähem sõnaõigust omaste matmise korraldamisel,” rääkis Kase.

Kalmistujuhid  

Pärnu kalmistumajanduse korrastamatusest annab tunnistust seegi, et ainult Alevi kalmistul on peaväravas nähtaval kalmistu plaan koos viidetega kultuuriloolistele haudadele.

Vanal kalmistul on üleval üks vananenud väike surnuaiaplaan, mis vajab täiendamist, Vana-Pärnus lõhkusid kalmistut tutvustava stendi vandaalid ja Metsakalmistul pole samuti selle matmispaiga kohta teavet lugeda.  

Nüüd nõuab nende plaanide kalmistutele ülesseadmist kalmistute kasutamise eeskiri. Ühtlasi peab kalmistuväravas olema teave kastmisveevõtukohtadest ja prügi mahapaneku paikadest.

Kase kinnitas, et sellega tegeldakse.

Muinsuskaitsealused kalmistud

Pärnule kuulub viis surnuaeda: Vana-Pärnu, Vana, Alevi ja Metsakalmistu ning Uulu kalmistu.  

Kolm esimest neist on muinsuskaitse all, mis seab hauaplatside haldajaile piirangud ja keelud.

 Näiteks kuuluvad neil kolmel kalmistul säilitamisele kõik senised hauatähised, nagu hauaplaadid, sambad, hauakivid, ristid, samuti nende säilinud fragmendid, mis on vanemad kui 50 aastat või ajaloolise või kunstilise väärtusega.

Samuti tuleb hoolitseda muinsuskaitsealustel kalmistutel hauapiirete eest, kaitsta sealset teedevõrku, kabeleid ja hauakambreid, väärispuid ja väravehitisi.

Kaks tähelepanekut veel: kalmistutele, olgu need muinsuskaitse all või ei, ei tohi kalmistuseaduse kohaselt kaasa võtta loomi ega korraldada matmist pimedal ajal.