Rahvaloendus kergitab palju küsimusi

Foto: PP

Möödunud aasta viimasel päeval alanud rahva- ja eluruumide loendus on kergitanud hulgaliselt küsimusi loenduse korralduse ja selle raames uuritava kohta. Kolmapäeval Pärnu Postimehe veebiväljaandes toimunud on-line-intervjuus vastas lugejate küsimustele rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Beltadze teatel leiab paljudele küsimustele vastuse rahvaloenduse kodulehelt. „Üsna põhjalikult saab seal tutvuda loenduse metoodikaga, sealhulgas on iga küsimuse kohta selgitus, miks mingit konkreetset infot on vaja,“ selgitas loenduse projektijuht.

Kuidas sõlmitakse kokkulepe, millal rahvaloendaja koju tuleb? Mis saab siis, kui ma ei ole kokkulepitud ajal kodus?

Kui teid ei ole kodus, jätab loendaja teatise, kus on kirjas tema nimi ja telefoninumber. Nii saate kokku leppida loendamiseks sobiva aja ja koha. Kui te ei saa kohe koos loendajaga ankeete täitma hakata, võib kokku leppida uue aja. Sel juhul võiksite võtta ka loendaja telefoninumbri, et vajadusel saaks aega täpsustada.

Milliseid ettevalmistusi pean rahvaloendaja tulekuks tegema ja kuidas ma üldse ära tunnen, et see on õige loendaja?

Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub valmis vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli ei teata. Kuna loendusel küsitakse vanemate ja vanavanemate sünnikohta, võiks needki välja uurida. Samuti tuleks täpsustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus.

Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada.

Rahvaloendaja näitab alati uksel statistikaameti töötõendit, millel on pilt, tal on rahvaloenduse logoga sall ja sinine kohver sülearvutiga. Loendajad külastavad inimesi 16. veebruarist 31. märtsini ja nende tööaeg on 9-21. Rahvaloendaja ei küsi kunagi teie sissetuleku suurust.

Mis siis saab, kui ma ei taha rahvaloendajat oma kodu uksest sisse lasta?

Rahvaloendajaga võib kohtumiseks kokku leppida ka teise koha ja/või aja, vastamiseks sobivad näiteks kohalik raamatukogu, kohvik, auto jne.

Käin tööl mitteametlikult. Kas siis jätan töökoha andmed märkimata? Kui märgin need andmed, kas edastate need maksuametile?

Rahvaloenduse andmeid ei edastata registritesse, ühelegi riigiasutusele ega eraisikule. Ehk siis kindlasti ei pea keegi pelgama, et tema andmed jõuavad statistikaametist edasi.

Töökoha võiks ikka kirja panna. Rahvaloendusega uurime inimeste tegevusalasid. Töö asukoht on oluline pendelrände väljaselgitamiseks, mis aitab paremini planeerida ka infrastruktuure.

Kui ma ei ela seal korteris, kuhu olen sisse kirjutatud, siis kus ma ennast loendama pean?

Rahvaloendusel küsitakse inimeste püsielukohta ehk seda elukohta, kus nad tegelikult elavad. See võib erineda registreeritud elukohast. Loenduse tulemusel teie andmed rahvastikuregistris ei muutu.

Kes peab üle lugema tühjalt seisva eluruumi (eramu, korteri), kui selle omanik on surnud ja omandiõigus ei ole veel pärijatele üle läinud?

Soovitame pärijal see korter e-loendada. Kui see pole mingil põhjusel võimalik, loendab eluruumi rahvaloendaja.

Mul on paar korterit, mis on välja üüritud. Mina neid üles ei märkinud, eeldades, et seda teevad üürnikud, kes seal elavad. Kuid ühes üürikorteris elab üürnik, kellel on Eestis veel mitme koha peal töö tõttu korter üüritud ehk siis tema ei pruugi märkida oma eluasemeks minu korterit. Kas toimisin õigesti, et neid ei märkinud?

Eluruumide arv on üks asi, mida loendusel välja selgitatakse. Ehk siis rahvaloendajad peavad kõik eluruumid kokku lugema. Nüüd, kui te pole kindel, kas üürnik ennast just teie korterisse püsielanikuks märgib, oleks mõistlik loendada korter siiski tühja eluruumina - nii on andmed olemas ja loendaja ei pea sealt enam kedagi taga otsima.

Kui inimene elab hooldekodus ja on tunnistatud teo- ja otsustusvõimetuks, kas tema eest vastab hooldekodu töötaja (kes ei tea informatsiooni hoolealuse vanemate ja vanavanemate kohta) või peaks vastama hoolealuse eestkostja, kes elab Eesti teises servas mitmesaja kilomeetri kaugusel ja kes ei tule võib-olla selle peale, et peaks vanainimese eest vastama?

Asutusleibkondades, kus viibivad eeskostel hoolekandealused, toimub loendus natuke teisiti. Asutuses viibijate kohta, kes ei ole võimelised ise vastama, esitab vähendatud mahus andmed hoolekandeasutuse juht. Ülejäänud tunnused võetakse võimaluse korral registritest ja eelmise loenduse andmetest.

Märkisin poja, kes elab välismaal, ajutiseks elanikuks. Toimisin vist valesti. Kui inimene on ülikoolis teises linnas, kas ta on siis ajutine elanik? Kui on ajutiseks märgitud, kas siis on loendatud või tuleb tal endal ka veel täita e-loenduse ankeet?

Kui poeg õpib välismaal ega olnud loendusmomendil Eestis, ei ole ta ajutine elanik ja tuleks märkida Eestist lahkununa. Kui tal on autentimisvõimalus, võiks ta logida e-loenduse keskkonda ja märkida, et pole Eesti püsielanik. Välismaal õppiva tudengina kuulub ta loendamisele välisriigis. Kui ta õpib Eestis teises linnas, peab ta ennast loendama eraldi leibkonnana.

Mu ema, kellega me ühte leibkonda ei kuulu, on haige. Kas võin tema ID-kaardiga täita küsimustiku internetis või tal tuleb oodata rahvaloendajat?

Kui teie ema on selleks ligipääsu võimaldanud, te teate tema vastuseid ja/või saate neid emaga täpsustada, siis võite seda soovi korral teha.

Olen 80aastane ja internetti ei kasuta. Olen kuulnud, et rahvaloendusel küsitakse vanavanemate sünniaja kohta, mida ma kohe öelda ei oska. Miks rahvaloenduse küsimusi ei avaldata ajalehtedes, et vanemad inimesed saaksid vastamiseks ette valmistada?

Rahvaloendusel vanavanemate sünniaega küll ei küsita. Küsitakse üksnes sünnikohta ja seal on võimalik vastata “ei tea”.

Rahvaloenduse küsimused on koostatud vastavalt riikliku statistika seadusele, kus on loetletud, mida peab rahvaloendusel küsima. Seadusega saab paberkandjal tutvuda kohalikes raamatukogudes.

Sügisel saatsime kõikidesse kodudesse ka paberil voldiku, kus on kirjas kõik olulisem loenduse info. Samuti on rahvaloenduse meeskond edastanud kohalike omavalitsuste väljaantavatele lehtedele loenduse olulisema infoga artiklid. Veebruaris ilmuvad täpsemad lood küsitlusloenduse kohta.

Privaatsuse huvides soovin keelduda mõnele küsimusele vastamast. Mis saab?

Loendusel võib vastamata jätta usu küsimusele. Vanavanemate sünnikoha ja eluruumi ehitusaasta kohta on võimalik vastata ei tea, seega kõigile küsimustele tuleks siiski vastata. Andmetöötluse käigus ei näe keegi teie isikuandmeid, mis tähendab, et mida konkreetselt teie vastasite, teate ainult teie ise.

Kuidas saan kirjutada oma vana nime, kui olen jaanuaris abielludes saanud uue nime?

Andmeid tahetakse 2011. aasta seisuga?

Kirja tuleb panna see nimi, mis teil oli 31.12.2011 kell 00.00 seisuga, seega vana nimi.

Mida tehakse rahvaloenduse tulemustega, kui need 2014. aastal välja kuulutatakse? See on siis ju kaks aastat vananenud info.

Esmased tulemused avaldame mais 2012 ja aasta lõpus soo-vanuse struktuuri ja paiknemise kohta Eestis. 2013. aastal avaldatakse andmed kohe, kui nad on avaldamiseks valmis. 2013. aasta lõpuks on loendusandmed Eestis avaldatud. Hiljemalt 1. märtsil 2014 avaldatakse tulemused Euroopa Liidule. Eesti inimesed saavad need ikka enne teada.

Mis juhtub, kui ma loendusest osa ei võta?

Riigi üheks tunnuseks on inimesed, kes territooriumil elavad. Mida arenenum ühiskond, seda suurem on vajadus mitmesuguste andmete järele. Et edukalt suunata Eesti elu, on vaja õigesti orienteeruda oludes, mida aitab iseloomustada rahvaloendus. Arvan, et me kõik soovime, et meiega oleks arvestatud, kui otsuseid tehakse.

Loendusel osalemine on eelkõige panus oma kodukoha arengusse, keeldumine aga karuteene iseendale ja oma koduasulale. Seega kutsun teid üles siiski loendusel osalema. Kui te e-loendusel ei jõua/soovi/saa osaleda, tuleb teie juurde rahvaloendaja, kes selgitab veel kord loendusel osalemise vajalikkust.

On-line-intervjuud saab täispikkuses lugeda Pärnu Postimehe veebis www.parnupostimees.ee.