Eesti valitsus toimib täpselt alatu ülbiku viisil: tahab, siis annab sõna, tahab, võtab selle sõna süüdimatult tagasi. Nii saab kirjeldada olukorda, kus valitsus rikub 2008. aastal sotsiaalpartnerite vahel kokku lepitud töötuskindlustushüvitise maksmise korda.
Riigikogu õiguskomisjoni algatatud eelnõu, mis jätaks ära tulevast aastast kehtestuma pidanud võimaluse saada töötuskindlustushüvitist juhul, kui inimene lahkub töölt vabatahtlikult või kokkuleppel, rikub varasemaid kokkuleppeid ja õigustatud ootusi, kirjutas eile Postimees.
Tõepoolest, kui ametlikult registreeritud töötus püsib ikkagi 50 000 inimese ligi, on vabatahtlikult elatise teenimisest loobuda kentsakas. Poolte kokkulepe eeldaks, et inimesest lahtisaamiseks pakuti ”kuldset käepigistust”, aga enamikul juhtudel on töötajale tõenäoliselt avaldatud lihtlabaselt jõhkrat survet. Lõpuks maksab terviski midagi ja antakse alla.
Ilmselge on praegu seegi, et surve varasemast kokkuleppest taganemiseks lähtub valitsusest. Õiguskomisjon (esimees Marko Pomerants, aseesimees Kalle Laanet), liikmed Andres Anvelt, Igor Gräzin, Kalle Jents, Siim Kabrits, Valdo Randpere, Neeme Suur, Peeter Võsa on läbilõige Eesti riigikogust. Siin ei saa öelda, et kavatsetava sigaduse eest vastutab Reformierakond. Ei, kaasvastutust kannavad reformarite sülekoer Isamaa ja Res Publica Liit, inimeste eest seismisest vaid rääkiv Keskerakond ja sotsidki, kui Anvelt ja Suur ei teata oma vastuolemisest.
Elust kaugel on ka peaminister Andrus Ansip, kes soovitab töötajail kohtusse pöörduda, teades, et õigusabi ei ole inimestele võrdselt kättesaadav. Taas on ajakirjandusel ja ametiühingutel aeg kella lüüa.