Esmaspäevast märtsi lõpuni kestval rahva- ja eluruumide loendusel peavad loendajad üles leidma kõik Pärnumaa elupaigad ning jõudma isegi kõige kaugemasse metsatallu.
Rahvaloendajad koputavad uksele
18. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Pärnus koos istunud rahvaloenduse siinse piirkonna juhid kinnitasid, et loendajad on esmaspäeval algavaks rahva- ja eluruumide loenduseks valmis. Pärnumaa piirkonnas tööle hakkava 149 loendaja üles märkida on Pärnumaa kõrval osa Lääne-, Rapla- ja Viljandimaast, kokku 33 omavalitsust.
Kirju taust
Tiheda konkursisõela läbinud inimesed on kirju taustaga, osa neist olid töötud, aga leidub ka väikeettevõtjaid, kel talvel tööd napib, ja väikese koormusega õpetajaid, rääkis Pärnumaa ringkonna juht Vilja Alamaa. “Ääretult toredad inimesed on väljavalituks osutunud,” lisas ta.
Kõik loendajad läbisid põhjaliku taustakontrolli, keegi neist pole kriminaalkorras karistatud.
Üldjuhul on nii, et loendaja on pärit samast piirkonnast, kus ukselt uksele käima hakkab. Ja kui mõni inimene pelgab, et loendaja hiljem tema kodus nähtust küla peal rääkima hakkab, siis see peaks olema täiesti välistatud. Nimelt on loendajad andnud allkirja, et ei tohi midagi edasi rääkida. See nõue on eluaegne: mitte kunagi ei tohi loendaja levitada teavet selle kohta, mida kellegi kodus nägi või kuulis.
“Kui mõni inimene kohe üldse konkreetset loendajat oma koju ei taha, võib meiega kokku leppida ja saadame talle koju teise loendaja,” kinnitas Alamaa.
Sedagi ei pea pelgama, et rahvaloendaja sülearvuti varguse korral teie andmed võõrastesse kätesse satuvad. “Me arvutid on nii turvatud, et võõral inimesel on võimatu neisse sisse saada,” kinnitas üks piirkonnajuhtidest Pille Pukk.
Palju on räägitud, et nende uste taha, kus pere internetis juba ankeedi täitis, rahvaloendajad ei tule. Tegelikult tulevad ikka.
Ehkki loendajail on andmed, et kõnealusel aadressil on inimesed end juba loendanud, kontrollivad nad, kas selline aadress tõepoolest olemas on ja internetis kirjapanduga sarnane maja seal asub. Piltlikult öeldes: värava taga käivad salliga mehed küll ära, aga sisse ei tule. Seda põhjusel, et mõnikord panevad inimesed kas nalja tehes või kogemata kirja aadressi, mis tegelikkusele ei vasta.
Loendajate tööpäev kestab seitse päeva nädalas 9–21, nii märtsi lõpuni. Kui elanikke kodus pole, jätavad loendajad ukse vahele või postkasti sedeli palvega helistada ja teatada, millal taas tulla võib.
Pole saladus, et enamikul kortermajadest on trepikojad lukus ja eramutel värav kinni. “Piirkonnajuhid helistavad läbi oma piirkonna korteriühistute esindajad, külavanemad või näiteks sotsiaaltöötajad ja lepivad kokku, kuidas loendajad sisse saavad,” rääkis piirkonnajuht Feliks Krapp.
“Kui aga kellelgi ees pikk reis või tahab ta muul põhjusel end lasta ära loendada enne, kui loendaja tema ukseni jõudnud, võib helistada meie klienditoe numbril 625 9100 ja oma soovist teada anda,” lisas piirkonnajuht Ivo Pärnat. “Selle numbri võikski üles kirjutada ja kõigi loendust puudutavate küsimuste puhul sinna helistada.”
Teiste seas loetakse üle kodutudki, seda jaoskonna täpsusega. “Teeme koostööd politsei ja sotsiaaltöötajatega, et nad üles leida,” selgitas Krapp.
Ärge kartke loendajat
Osale eestlastest on omane trots kõige uue suhtes ja nad kuulutavad, et ei lase end üle lugeda, ent üldine meelsus on positiivne, kinnitasid piirkonnajuhid senise vastukaja põhjal.
Üks loendaja peab poolteise kuuga üle kontrollima 300 aadressi. Füüsiliselt on töö väga raske, eriti neil, kes jalgsi peavad lumiseid tänavaid läbima. Kui maal liiguvad loendajad oma autoga, siis linnas valdavalt jala või bussiga.
Nagu postiljonidel tuleb loendajail kokku puutuda kümnete võõraste koertega. Nii on neil palve loendusajal koerad võimalusel kinni hoida. Loendajail on koerte peletamiseks kotis küll vile, kuid mõni koer muutub vilet kuuldes jooksu pistmise asemel hoopis agressiivseks. Sel puhul annab vile majaperemehele märku, et tulgu uurima, kes värava taga vilistab.
“Kõik loendajad on läbinud koolituse, kuidas võõraste koertega käituda,” rääkis piirkonnajuht Imre Kuklase. Nii on kasutatud näiteks Eesti Posti kodulehel leiduvat õppevideot, koertekasvatajate klubi on samuti vastavaid materjale jaganud.