Tundub, et rahvaloenduse suhtes jagunevad inimesed kolmeks. Osa on end ammu e-loendanud. Ühest küljest oli ju põnev teada, mida meie kohta teada tahetakse, teisalt sai nii välistada, et võõras inimene tuleb tunniks-poolteiseks koju perega veedetavat kvaliteetaega röövima.
Teised seevastu lausa ootavad luust ja lihast rahvaloendajat koju, varuvad aegsasti küpsisepaki kappi ja keedavad läbi lumelörtsi nendeni sumanud loendajale kosutuseks kuuma teed. Kui mitte nädala, siis päeva tähtsündmus on loendaja külaskäik neile kindlasti.
Kolmandad on aga alati kõige, kaasa arvatud loendamise vastu. Eriti tigedaks teeb, et keegi tuleb isiklikus elus sobrama. Loomulikult pole nood inimesed loenduse kohta suurt midagi lugenud ega tea, et midagi säärast, mida naabrid-tuttavad juba nagunii ei tea, loendusel ei küsitagi. Mitte ühtegi põnevat eraelulist küsimust. Isegi palganumbrit ei küsita. Ehk vaid usuküsimus, aga sellele võib jätta vastamata, kui oma usku või uskmatust häbenetakse.
Ilmselt leidub neidki, kes jätsid end elektrooniliselt loendamata, sest ei suutnud oma perest ametlikesse dokumentidesse märkimist väärivalt täpselt sotti saada. Kes ikkagi moodustavad leibkonna, kui elu, õpingud ja tööotsing on pereliikmed Eestit ja välisriike pidi pillutanud? Paraku pole inimestel tihti aimugi, kas see killustumine on ajutine või lõplik. Kas ollakse veel koos või ei? Peresuhteid rahvaloendajad küll ei lapi, kuid leibkonna liikmete arvestamisse aitavad nad selgust tuua.
Kindlasti ei pea kartma, et kogutud andmed rändama lähevad. Kui loendusel kogutakse teavet isikustatult, siis töötlemisel lahutatakse konkreetset inimest tuvastavad andmed tema ankeedivastustest. Seega, kui töötate ümbrikupalga eest, võite ankeedis oma töökoha ikka ära märkida, sest maksuametisse ei jõua need andmed kunagi. Või kui loendada end aadressil, millel pole sisse kirjutatud, siis rahvastikuregistris elukohaandmed ei muutu. Ja loendajad on andnud allkirja, et elu lõpuni ei poeta sõnagi sellest, mida nad kodudes kuulsid-nägid.
Valitsuse kirujatele teadmiseks, et ei mõelnud see Ansipi meeskond sugugi rahva kiusamiseks ise seda loendust välja. 2010. ja 2011. aastal toimus rahva- ja eluruumide loendus enamikus maailma riikides. Küsimused ja vastusevariandidki on rahvusvaheliselt kokku lepitud ja samasugused, et andmeid saaks võrrelda.
Nii põnev oleks juba teada, kui palju praegu Eestis eestlasi elab. Kas alla või üle miljoni?