Laupäeval peab Pärnus Maarja-Magdaleena gildi ärklisaalis tasuta loengu linakasvatusest Ülli Kont Pärnu muuseumist, ettekanne on mõeldud käsitöö- ja koduloohuvilistele pärnakatele ja linnakülalistele.
Gildis räägitakse linakasvatusest
22. veebruar 2012, 10:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loeng tutvustab Pärnut läbi linakasvatuse prisma, linatöötlemise põhimõtteid ja linase kanga kasutamist siinses käsitöös.
Ürituse korraldaja tekstiilikunstnik Kadri Rebase jutu järgi on linakasvatus olnud Pärnu tugev külg ja jõukuse allikas pikka aega. Siin tegeldi linakasvatusega laialdaselt ja saadi rikkakski, näiteks ehitas linakaupmees Ammende endale Eesti juugendarhitektuuri pärliks saanud endanimelise villa.
Viimasel ajal on linakasvatuse tähtsus tunduvalt kahanenud, Pärnu linakombinaat ja väiksemadki linatööstused suletud, linast kangast imporditakse ida poolt. “Rahvas siiski mäletab ja hindab kohalikku linakasvatust ning -töötlemist, linased tooted on populaarsed turistidegi hulgas,” peab Rebane linast materjali endiselt tähtsaks. “Traditsioonid ja oskused on väärt säilitamist, ehk leiame neile tänapäeval õige väljundi.”
Pärast loengut toimub samas Merike Bakhoffi juhendamisel linaketramise töötuba, soovijad saavad endale kedrata veidi ehtsat linast lõnga, niiti või nööri.
Rebase jutu järgi kogub käsitsi ketramine Eestis järjest hoogu, kuid enamasti kasutatakse materjalina villa. Linakiu ketramine käib villast veidi erinevalt, unikaalset endakedratud niiti on hea kasutada eriti kauni ja väärika käsitöö tegemiseks.
Nii loeng kui ketrustöötuba on tasuta. Mõeldes jääfestivali külalistele, võimaldatakse loengul soovijaile tõlge inglise keelde.
Projekt haakub Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu välja kuulutatud teema-aastaga “Taimest tulnud”, mis keskendub looduslike taimsete kiudude kasutamisele käsitöös.