Öörahu lühendamine piirab pärnakate õigust puhata

Pärnu Kuninga tänava elanikke ja hotelli Frost House on alates 2009. aastast seganud ööklubi Sugar terrassilt öösel kostev müra. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsuse kavatsus suvistel nädalavahetustel öörahu aega lühendada annab trumbid kätte lõbustuskohtade omanikele, kelle tegevust linnaametnikud kontrollida ei suuda.

Linnavalitsus tahab lühendada öörahu suvistel nädalavahetustel kesklinnas ja ranna rajoonis 23. juunist 11. augustini kahe tunni võrra. Praegu on suvel öörahu 24–6, uue korra järgi oleks see reedeti ja laupäeviti 2–6.

Linnaametnikud kontrollimas ei käi

Arenguteenistuse juhataja Anneli Lepp on 15. märtsi Pärnu Postimehes öelnud, et ettevõtjate ja ürituste korraldajatega sõlmitakse koostöölepingud, mille järgi heakorra ja turvalisuse eest konkreetses piirkonnas vastutavad sündmuse korraldajad.

Praktikas tähendab see pahaste linnakodanike ja meelelahutusasutuste vahelisi vaidlusi, mida asub lahendama politseipatrull. Korrakaitseseaduse järgi on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte, olgu kellaaeg milline tahes.

Ilmselt hakatakse vaidlema, kas müra on oluliselt häiriv, ja lõbustuskoht viitab pikendatud öörahule. Pärnus nagu kogu Eestis kehtib sotsiaalministri määrus, mis kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Müra normtasemete kehtestamisel on lähtutud päevasest (7–23) ja öisest (23–7) ajast. Pärnu linnavalitsusel pole õigust müra piirtaseme ületamist lubada ja kui ta peaks südaöö või kella kaheni kehtestama teistsugused normid, oleks see õigusvastane.

Tõenäoliselt linnavalitsus seda ei tee ja jätab mõiste “öörahu” niisama ebamääraseks nagu praegu kehtivas Pärnu avaliku korra eeskirjas. Selle asemel et täpsustada, milles seisnevad “öörahu saabumisega kaasnevad piirangud”, tahavad ametnikud anda meelelahutuskohtadele rohkem õigusi ja sundida kodanikke nendega vaidlema.

Ettevõtlusvabadus eeldab kompromisse

Ettevõtlusvabadus eeldab kaaskodanikega mõistlike kompromisside saavutamist. Ülitundlike inimeste soove ei pea arvestama, ent alati, kui keegi üle piiri läheb, leidub neid, kes teema endale põhjalikult selgeks teevad.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor, Pärnu linnakodanik Peeter Volkov on õigusnõuniku abiga linnavalitsuse kavatsust uurinud ja leiab, et kellaaegade muutmisel puudub müra pärast mures isikutele õiguslikus tähenduses otseselt piirav või kitsendav iseloom.

Keeld tekitada muusikalist müra, mis ületab õigusaktidega kehtestatud normtaset, kehtib igal kellaajal. Kui läheb vaidluseks, kas lähtuda päevasest või öisest ajast, tuleb lähtuda sotsiaalministri määruses sätestatud päevastest kellaaegadest, selgitas Volkov.

Kuigi Pärnu linnavolikogu pole mõistet “öörahu” täpsustanud, on sellel siiski tavaõiguslik tähendus: keskmine, normaalse vaimse tervisega inimene peab saama segamatult ja katkematult öösel magada. Öörahu lühendamisega kaotavad müravastased Volkovi hinnangul tavaõigusliku argumendi: teatud kohtades ja ajal lubab linnavalitsus neil ainult neli tundi magada.

Volkovi sõnade järgi pole inimestele tähtis üksnes müra normtaseme piiril, väljakannatamatu ja tervist kahjustava lärmi ärahoidmine, vaid ka olukord, kus nad saavad välja puhata. Pärast öörahu lühendamist kaob pärnakatel võimalus öörahu õiguslikult udusele, kuid tavaõiguslikult selgele tähendusele toetuda.

“Avaliku korra eeskiri on oma laadilt seda tüüpi õigusakt, mis loob aluse korraga väga paljude isikute põhiõiguste riiveks,” ütles Volkov. “Selle muutmisel tuleb kaasamisele, ärakuulamisele ja huvide arvestamisele pühendada rohkem aega ja ressursse kui tavaliselt. Kui peaks selguma, et omavalitsuse arvates tähendab “öörahu” sama, mis sotsiaalministri määruses “öine aeg”, siis tuleb juhtida tema tähelepanu kavandatava muudatuse õigusvastasusele”

Volkov avaldas lootust, et Pärnu linnavalitsuse eesmärk ei ole müravastastelt mõiste “öörahu” tavaõigusliku tähenduse äravõtmine. “Kui on enam-vähem tõenäoline, et omavalitsus oma plaanid siiski läbi viib, on mõistlik, et müravastased räägiksid kohe advokaadiga ja kavandaksid edaspidise tegevuse,” lisas ta.

Terviseamet ei poolda

Terviseameti Lääne talituse direktor Peeter Piik suhtub öörahu lühendamise kavatsusesse negatiivselt. “Seda on maru raske tagada. Kui öörahu algab kell kaks, ei tähenda see veel, et kell 23 magada sooviv inimene ei peaks saama magada,” lausus ta.

Piigi hinnangul on muusika helitugevus kultuuri küsimus. “Tulin just Tenerifelt. Väga mõnus, muusika mängib, ent samal ajal saab rahulikult rääkida. Keegi ei karju, kõik on sõbralikud,” iseloomustas ta sealseid kohvikuid.

Piigi sõnade järgi Eestis olmemüra norme kehtestatud pole ja kui keegi niisama lärmab või laulab, pole selle tugevuse mõõtmisel mõtet. Mõõta on võimalik muusikat, kuid selleks tuleb meelelahutuskohale sellest enne teada anda.

“Müratekitaja võib toone allapoole keerata, üks lugu on üht-, teine teistmoodi. Tervisekaitse Pärnu labor pandi 2009. aastal kinni, inimesed tuleb peamajast tellida,” rääkis Piik.

Terviseameti Lääne talituse vaneminspektori Kristel Kallaste jutu järgi on ametisse kaevatud ööklubi Sugar, Citi pubi ja kuursaali müra pärast. Sugarile andis linnavalitsus 2010. aastal terrassi avamise loa ja rõhutas kirjavahetuses tervisekaitseametiga, et eelkõige tuleb Pärnus mõelda turistidele. “Mulle jäi mulje, et Pärnu põliselanikud on jäetud vaeslapse ossa,” tõdes Piik.

Sugari müra mõõdeti, tulemused ületasid norme ja kohe algasid vaidlused, kas mõõdetud on ainult selle ööklubi müra ja miks on mürapildist välja jäetud liiklusmüra. “Meie mõõtmised on kulukad, väheoperatiivsed ning tulemuste poolest vaieldavad ja tõlgendatavad,” nentis Piik.

Citi pubi käis paar päeva tagasi tervisekaitseametist müra mõõtmist tellimas, sest Hommiku hostel on müra pärast kaevanud. Kuursaali lauludest osa ületas mõni aasta tagasi norme, osa mitte ja lõbustuskoht otsustas puldile piirangu peale panna.

Piigi ütlust mööda sõltub palju meelelahutuskoha suhtumisest ja ruumide heliisolatsioonist. Kui omanikud on mõistlikud, on naabritelgi nendega vähem probleeme. Paraku näitab elu, et kõik ettevõtjad ei suuda naabritega arvestada, ja praegu puudub tõhus mehhanism, mis eraldaks sikud lammastest.