Kummaline Leedu

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola president Bronislaw Komorowski käis viimati ühepäevasel töövisiidil Leedus tänavu 16. veebruaril. Sestsaadik on kahe naabri vahelt must kass läbi jooksnud.
Poola president Bronislaw Komorowski käis viimati ühepäevasel töövisiidil Leedus tänavu 16. veebruaril. Sestsaadik on kahe naabri vahelt must kass läbi jooksnud. Foto: Reuters

Leedust tuleb ridamisi äraütlemisi. Kõigepealt jäeti ära Balti- ja Põhjamaade tippkohtumine. Äsja teatas Leedu president Dalia Grybauskaite, et jätab sõitmata regionaalsele kohtumisele Varssavisse.

Grybauskaite lükkas tagasi Poola presidendi Bronislaw Komorowski kutse osaleda Varssavis Poola ja Balti riikide presidentide tippkohtumisel, kus oleks arutatud nelja riigi ühisseisukohti NATO tippkohtumisel USAs Chicagos 20.–21. mail.

Põhjust kohtuda ei ole

Grybauskaite nimetas plaanitavat kohtumist kasutuks, kuna ta on juba arutanud NATO tippkohtumist nii Poola kui Läti presidendiga.

Poola presidendi pressiesindaja Joanna Trzaska-Wieczorek ütles ajakirjanikele, et Komorowski võttis Grybauskaite äraütlemise kahetsustundega teadmiseks.

Politoloog Kestutis Girnius ütles Leedu päevalehele Lietuvos rytas, et nii luuakse Leedule kapriisse partneri maine.

Teine politoloog Ramunas Vilpiszauskas nimetas Leedu presidendi otsust põhjendamatuks ja õigustamatuks. Selliselt käitudes ei panusta Leedu kahepoolsete suhete arengusse, leidis Vilpiszauskas.

Seevastu Leedu parlamendi asepresident Ceslovas Juršenas kiitis Grybauskaitet iseloomu näitamise eest. Ta meenutas, et Poola välisminister Radoslaw Sikorski on öelnud, et ei sõida Leetu enne, kui ”teatud asjad pole tehtud”.

”See on väljapressimine,” teatas Juršenas Sikorski avalduse peale.

Probleem on poola vähemus

EurActive Poland kirjutas, et Grybauskaite äraütlemine järgnes Varssavi protestile poola vähemuse olukorra üle Leedus. Ajakirjanduses ilmunu järgi otsustades on Leedu ja Poola suhted järk-järgult halvenenud Leedu hariduspoliitika muudatuste tõttu, milles nähakse poolakeelsele haridusele takistuste tegemist.

Portaali 15 min.lt andmetel saatis Leedu suursaadik Ühendkuningriigis Oskaras Jusys hiljuti kirja majandusajakirja The Economist peatoimetajale vastuseks ajakirjas avaldatule, rõhutades, et poola vähemust Leedus ei diskrimineerita, vaid neil on erakordselt head tingimused saada haridus poola keeles.

Suursaadik kirjutas, et lasteaiast ülikoolini on poola vähemusel võimalus saada haridus emakeeles – see on unikaalne kogu Euroopas. Ainus poolakeelne kõrgkool väljaspool Poolat on Biaystoki ülikooli haru Leedu pealinnas Vilniuses.

Suursaadik Jusyse sõnutsi vastab Leedu vastne haridusseadus rahvusvahelisele praktikale ja loob tingimused rahvusvähemustele leedu keele omandamiseks.

Uue seaduse järgi tuleb veel mõnda õppeainet õpetada leedu keeles, seni oli vähemuse koolides ainus leedukeelne õppeaine leedu keel.

Paraku näitasid eksamid, et nii minimaalsel tasemel õpetades keelt ei omandatud ja õpilased kukkusid katsetel läbi. Osaliselt leedukeelsele õppele üleminekuks on kehtestatud üleminekuperiood.

Teine tüliõun on olnud maade tagastamine Vilniuse regioonis, kus elab enim Leedu kodanikest poola vähemuse esindajaid. Suursaadik Jusyse kirja kohaselt on maade tagastamise protsessist üle 90 protsendi seljataga ja see viiakse lõpule 2013. aastaks.

Peale selle järgib Leedu 1994. aastal sõlmitud Leedu-Poola lepet, mis lubab Leedu poolakatel kirjutada oma nimesid poolapäraselt.

Leedu-Poola suhete üle on mures USA, naabritest peamiselt Rootsi, NATO ja Euroopa Komisjon. Nad toetavad möödunud aastal alanud Euroopa koostöö- ja julgeolekuorganisatsiooni (OSCE) vahendustööd, sest pinged kahe naaberriigi vahel kujutavad endast ohtu strateegilistele projektidele, kuna ”mõlemad pooled leiavad, et teine on võlgu vabanduse”.

NB8 jääb ära

Kuna Leedu koordineerib sel aastal Põhja- ja Baltimaade koostööd, oli 23. aprilliks kavandatud tippkohtumine Leedus. NB8 (Nordic-Baltic Eight) jääb aga ära rahvusvaheliste ja regionaalürituste ülikülluse tõttu, millel needsamad riigijuhid, peaasjalikult peaministrid, peavad osalema, teatas Leedu presidendi pressiesindaja uudisteagentuurile BNS.

Leedu välisministeeriumi teatel on plaanis kohtumise mõtte juurde naasta sügisel.

2013. aastal koordineerib NB8 koostööd Rootsi, 2014. aastal Eesti ja 2015. aastal Taani.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles