Aiakratid laamendavad nosimise asemel

“Sealt läheb kartulimaast jalgalaskmise rada läbi,” näitab külamees Heino hämaraid tegusid tegevate aiakrattide jäetud jälgi. Marjanoppimise ja suhupistmise asemel on kutsumata aiauudistajad maandanud oma energiat võõras õues lauaga maadeldes. Foto: Urmas Taul

“Vanasti käidi raksus, võeti mari või kaks, nüüd tullakse ja ainult tallatakse,” pahandab õhtuhämaruse varjus maasikamaal käinud aiakrattide üle üks Tahkuranna valla maasikakasvatajatest.

Naise pahameele põhjus on silmaga näha: peenardest üles tõmmatud maasikapuhmad, jalaga siia-sinna äsamise järel longus taimed, laiali loobitud veel rohelised punnid.

Suvine nuhtlus käib siinsest ja naabertalude maasikamaast ja köögiviljaaiast üle lainetena.

“Neli sellist lainet on siit juba üle käinud, küla vahelt jõe äärt pidi tulevad, seitse–kaheksa noort, nii 14–15aastast poissi-tüdrukut,” teab külamees Heino oma silmaga nähtust rääkida. “Kui neile siin ühel õhtul jaole sain, panid joonelt läbi kartulipõllu, varred on siiani maas, nagu oleks kari metssigu need maha tallanud.”

Juba õitsva varase kartuli vagudest on risti läbi joostud ja need lömastatud varred enam mugulaid ei kasvata.

Nuhtlus kordub

Heino ja naabrimees Andrese jutu järgi on nende kant varemgi rüüstajate sihiks olnud, sest eakate meeste arvates ei ole tänapäeva noortel suvist töökohustust ega nende vanematel aiamaid. Seepärast polegi neil noortel aimu sellest, kui palju tööd ja vaeva nõuab näiteks juba veebruarist tomatite kasvama panek kasvuhoonesse või kapsaste istutamine või maasikate rohimine, hooldamine, korjamine. Siinsele pererahvale võrdub aiasaadustega rabamine ja turustamine lisasentidega pensionile.

Krundid on suured ja neile aia ümbertegemine kulukas. Liiati ei pea ükski aed ega lukk varast kinni.

“Meil on siin naabrimees, 84aastane, hommikust õhtuni askeldab aias, tal olid ükspäev päris pisarad silmas: lilled olid üles kistud, aialaud tükkideks virutatud … Tänapäeva raksutajad on sellised, et meelega lõhuvad,” tõdevad jutukaaslased, kellest ühel aeti aiakäru nagu lustiks ära ja lükati silla alla jõkke.

“Algul rüüstavad, pärast hakkavad vargil käima,” kõlab aiapidajate arusaam kasuliku tegevusega hõivamata, logelevatest suvevaheajalistest, kellelt vanemad ilmselt ei küsi, kus nad poole ööni kolavad või millega päevi õhtusse saadavad.

Ühel kasvuhoonel löödi mingil hilisõhtul rusikaga kileuksest läbi, aga tomatid on alles rohelised. Läinud suvel võtsid ööhulgused neid pererahva jutu järgi nii, et varred õhus, suve edenedes hakkab punetama uus saak.

“Koer tuleb sinna ette ketti panna, seda nad kardavad,” arvab Heino ja arutleb, et see võiks olla mõni õpetatud Saksa lambakoer, kes näiteks politseiteenistusest reservi arvatud.

Teave politseile

Kutsumata aiakrattide hirmus on linnalähedaste külade aiamaapidajate ja köögiviljakasvatajate uni üsna rahutu ja nad ei usu, et politsei neid kuigivõrd aidata saaks, kuigi hakkajamad on teavitanud kohalikku politseid aedade rüüstamistest. Mõnel juhul on rüüstajate tuvastamisel abi pildist, mille aiaomanik valgel ööl jõudnud koduaknast üles võtta.

Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri pressiesindaja Kristi Kais nendib, et selliste rüüstajate suhtes pole muud nõu anda, kui et nähes vargaid tegutsemas põllul või aias, tuleks neist kohe teavitada politseid. Enne politsei kohalejõudmist tuleks võimalikult täpselt proovida meelde jätta õigusrikkujate väljanägemine, et hiljem saaks politsei vihjete abil nad tabada.

“Meelde tuleks jätta see, kas vargaid on üks või mitu, mis vanuses nad võiksid olla, mis neil seljas on, kas on mingeid eritunnuseid, kus suunas nad liikusid,” loetleb Kais.

Aiakrattidega ise arvete õiendamist ja neile omakohtu mõistmist peab politsei taunitavaks, sest õigusrikkujad võivad aiaomanikust jõuga üle olla või vastupidi: kui aiaomaniku jõud rüüstajatest palju üle käib, võib karistuse saada hoopis oma valduste kaitsja.

“Sündmustest tuleks teavitada ka naabreid, et nad oleksid valvel ja oskaksid juba reageerida, kui midagi kahtlast märkavad,” vahendab Kais. Lisades, et kui rüüstajad on piirkonna alaealised, tuleks vestelda nende vanematega, ja kui see ei aita, võtta ühendust politseiga. Eks ütle ju vanarahvaski, et kus tegijaid, seal nägijaid.