Kurgjal räägitakse rahvarõivastest

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Carl Robert Jakobson, tema naine ja lapsed on maetud Kurgja külla perekonnakalmistule.
Carl Robert Jakobson, tema naine ja lapsed on maetud Kurgja külla perekonnakalmistule. Foto: Ardi Truija

Rahvarõivastest kui identiteedi ja märkide kandjast räägitakse laupäeval Kurgjal teemakonverentsil, mis on ühtlasi pühendatud talu rajaja ja ühiskonnategelase Carl Robert Jakobsoni 171. sünniaastapäevale.

Konverentsile eelneb sünnipäevalillede asetamine Jakobsoni perekonnakalmistule Kurgja külas, ettekanded peetakse veskis.

Rahvarõivaste märgilistest sõnumitest ja nende kandmise tavadest kõnelevad Eesti rahva muuseumi kuraator Reet Piiri, SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätas ja Pärnu muuseumi peavarahoidja Ülli Kont.

Kuidas rahvarõivad on nagu teekond esiemade ja hõimuvellede hingemaile, selle üle arutleb Võrumaa kirjanik Kauksi Ülle. Rahvarõivameister Anu Randmaa küsib, milleks meile rahvarõivas.

Kell 14 antakse Kurgja veskis pidulikult üle tänavused Jakobsoni konkursi preemiad, laulab talumuuseumi visiitkaardiks kujunenud ansambel Linnutaja.

Õhtul etendub Roman Baskini lavastatud “Iha jalakate all”, mida läinud suvel Kurgjal menukalt mängiti. Etendusele tuleb osta pilet, konverents on kuulajatele tasuta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles